Viimase kahe nädala tegemised

Elu siin Lõuna-Ameerikas on olnud väga kiire ning kahe nädala jooksul pole leidnud kordagi aega kirjutamiseks, kuid kuna käes on pühapäeva lõuna, missal ning turul on käidud, lõunasöök söödud, siis lõpuks on mul rohkem aega iseendale, mis tähendab seda, et kirjutan siia võimalikult lühidalt, kuid siiski võimalikult huvitavalt ja informatsioonirohkelt, mis on viimasel kahel nädalal toimunud.

 Kõige noorem õde Josefa (me oleme peres ainsad kes seda nägu oskavad teha!!!)

Eelmine nädal tööpäevadel olin põhiliselt kodus ning magasin ja õppisin hispaania keelt. Esmaspäeval käisin isaga tegemas kohalikku ID kaardi moodi asja, mille peaksin teisipäeval-kolmapäeval nüüd kätte saama. 

Teisipäeval tulid mu õele külla ta kolm klassiõde, sest nad pidid bioloogia jaoks tegema mingit projekti. Nad olid hullud. Veendusin kohe, et inimesed on ikka väga otsekohesed ja ei karda midagi küsida, sest nende esimesed küsimused olid kas ma joon ja suitsetan, kas mul poiss on ja kas mulle meeldib pidudel poisse suudelda. Kuidas teie reageeriksite küsimusele "kas sulle meeldib pidudel poisse suudelda?"? Ma ei osanud alguses kohe midagi öeldagi, sest see küsimus tundus nii koomiline, kuid nemad mõtlesid seda tõsiselt ja tahtsid teada, kuidas Eestis pidutsetakse. See selleks.. Kui nad olid natuke oma projekti jaoks midagi teinud, läksime poodi. Mu kodust mingi 10 minuti kaugusel asub kaubanduskeskus, kus on ka kino, erinevad restoranid ning muidugi poed. Läksime siis sinna ja nad ostsid KAHEKSATEIST burgerit! Veendusin veelgi enam, et nad on hullud. Üks tüdrukutest, Antonia, on ainuke "blond" (ehk tumepruunide juustega) klassis ning kui ta sai teada, et lähen nende klassi ütles ta mulle, et pean kõigile ütlema, et loomulik värv on mul must, sest tema on olnud siiamaani klassi ainuke blond ning oiii kuidas tundsin ta hääles armukadedust ja muidugi ütles ta ka mulle hiljem, et ta on väga kade mu peale. Nende jaoks on blond kõik, mis on midagi muud kui must ehk mina olen nende jaoks täielik täielik täielik blond. Veendusin, et Ladina-Ameerika inimesed on väga armukadedad. Hiljem koju jõudes lõpetasid nad oma projekti ning kaks tüdrukut kolmest jäid ööseks meile.

Kolmapäeval magasin jälle kaua ning kui õde jõudis koju, läksime koolivormi ostma. Meiega koos pidi tulema üks klassiõdedest, keda kutsutakse Valeks (ta nimi on kas Valeria või Valentina, ma pole kindel, igatahes on ta Vale). Saime temaga kokku metroos ning temaga kaasas oli veel üks klassiõde, keda kutsutakse Espeks. Espe on klassis alles uus, sest varem elas ta Hispaanias ning ta oli väga vaimustatud selle üle, et nende klassi lähen. Espe sõitis meiega natuke aega metrooga ning läks siis enda peatuses maha, et koju minna. Mina, mu õde Cata ja Vale läksime mulle koolivormi jaoks asju ostma.

Siin on mingid turu moodi asjad, kust saab osta erinevaid riideid. Ma olin kindel, et koolivormi ostetakse ikka koolist, kuid sain koolivormi jaoks vajalikud asjad kõik turult. Ostsime mulle kolm valget triiksärki, kaks paari sukapükse, kolm paari põlvikuid, kleidi ja kingad. Kõik see kokku läks 30 000 peesot mis on vist kuskil 70 eurot. Arvan, et see on nii paljud asjade kohta ikka väga vähe. Kodus tegi ema kleiti lühemaks veidi, õmbles koolilogo kleidile ning triikis triiksärgid ära. Nüüd oli mul kõik peale kehalise kasvatuse riiete olemas. Tagasi sõitsime kahe erineva metrooga ning bussiga. Kui olime õega kahekesi bussis, tulid peale kolm poissi, kes hüüdsid mind nähes: "heeeey blondieeee!!!". Hiljem vaatasid mind kahtlaselt palju ning samal ajal rääkisid. Küsisin pärast Catalt, et mis nad rääkisid, ta ütles, et minust.. 

Neljapäev-reede möödusid lihtsalt kodus magades. Ma olen siin kogu aeg kohutavalt väsinud, sest kui kuulda päevast päeva hispaania keelt, kontrollida oma käitumist, olla viisakas ja üritada käituda võimalikult nende moodi, siis see väsitab tohutult. Ühel päeval õpetas mu õde mulle ka voodi tegemist, sest siin on voodis viis kihti asju - kolm lina moodi asja ja kaks tekki + padi, kuigi meil on ainult kaks kihti - lina ja tekk. Jube vastik on see voodi tegemine. Kuna mõned mu sõbrad on juba küsinud, et kuidas see täpsemalt käib, siis seletan siin ka, kuidas nad voodit teevad..
1) Tuleb panna kaks lina korralikult madratsi peale ning ääred madratsi alla.

2) Üks linadest tuleb panna kahe lina peale nii, et madratsi alla käivad ainult see pikem äär, mis on seina ääres ning lühem äär, kus on jalad. 

3) Kolmanda lina peale käib soe tekk (selle ääred ei käi madratsi alla).

4) Kolmanda lina ülemine äär pannakse ilusti volditult esimese teki peale.

5) Esimese teki peale käib padi.

6) Kõige lõpuks käib kogu selle jama peale tekk.

Magama peab kõige selle all nii, et ääri ei võta madratsi alt välja. Ma teen iga hommik voodit ikka vähemalt 3 minutit, kuigi kodus läks kõigeks aega ainult 10 sekundit, et visata see üks tekk voodi peale. 

Nädalavahetusel käisime külas isapoolsetel sugulastel. Sain tuttavaks isa õe perekonnaga, vanaemaga ja vanaisaga. Isa õe perekonnas elab Tšehhi tüdruk ehk sain esimest korda pikemalt vestelda mõne teise vahetusõpilasega. Tema oli juba nädal aega koolis käinud ja nii vahva oli kuulata ta lugusid siinsetest koolidest. Mõtlesin, et kui minu kool on samasugune, siis tuleb ikka väga hull aasta, kuid mu õde ütles, et Santiagos on koolid karmimad (olen käinud nüüd nädal aega koolis ja see mis seal toimub, on tegelikult kõike muud kui karm). Samal päeval oli sünnipäev ka isa teisel õel ja me sõime nii head torti, parim tort mida olen söönud iial! Mu isa ja tema isa armastavad tohutult liha ehk sõime ka väga palju liha ning üldse oli üks armas päev. Nad elavad mägedele väga lähedal ning seal oli niinii ilus. Neil on oma hobune ja sõitsime sellega mägede ees. Aias oli ka väga palju apelsinipuid.

Laupäeval koju jõudsime alles südaöö paiku ning jäin kohe magama. Hommikul oli äratus kell 10, sest läksime missale. See missa oli nii erinev Eesti omadest, aga mulle väga meeldis. Pärast seda läksime turule, kus oli mingi 20 letti erinevaid puuvilju, kala jne. Käime seal peaaegu iga pühapäev ostmas õunu, mandariine, banaane, viinamarju ja muud head. Hommikuti joome värsket mahla alati ja see on niiii hea! Ma pole kunagi söönud nii häid õunu, mandariine ja viinamarju kui siin. Ananassid on ka meeletult head.

 Hiljem jalutasime veel Santiagos ringi veidi..

Esmaspäeval oli mu esimene koolipäev. Ma pole kunagi saanud nii palju jõllitamist kui siis. Eriti palju sain muidugi tähelepanu meessugupoolelt. Õnneks käin Cataga ühes klassis ning ilmselgelt on julgem käia koolis, kui õde on kogu aeg olemas. Astusin siis esmaspäeval klassi sisse, koolivorm seljas ja seljakott õla peal ning kohe hakkas pihta kiljumine ning seejärel palju sosistamist nii poiste kui tüdrukute seas. Siin inimesed tervitavad alati põsemusiga ning pidin kõik läbi musitama, mis võttis aega mitu minutit, sest klassis on 36 inimest. Järgmised vahetunnid olid täis juttu. Iga vahetund kogunes mu ümber suur hulk inimesi, kes kõik küsisid erinevaid küsimusi või tegid nalja. Loomulikult sain palju komplimente oma juuste kohta ning paljud kutsusidki mind blondieks. Kui vastasin küsimusele, et mul pole poissi eitavalt, oli klassis väga palju huilgamist ja paljud kergitasid kulmu. Nad teevad kõike muidugi naljaga, aga mulle kui eurooplasele ja "väga tõsisele inimesele" on see niiii uus kõik! Koolis on kõik täiesti teistmoodi.

Koolis kaasa saan teha ainult muusikas, kunstis, matemaatikas, kehalises ja inglise keeles. Füüsika, keemia, hispaania keel, religioon, bioloogia ja ajalugu on ilmselgelt liiga rasked praegu minu jaoks, kui ei oska keelt. Õnneks saavad kõik õpetajad sellest aru ja tundides kirjutan üles uusi väljendeid, sõnu ja lauseid ning õpin neid. Ainuke õpetaja, kes on natuke naljakas halvas mõttes, on keemia õpetaja. See naine lihtsalt ei mõista, et esiteks olen õppinud keemiat kaks aastat kuigi nemad neli, teiseks et ma ei oska hispaania keelt ja ei saa aru mida ta seletab ja mida nad teevad ning kolmandaks, et eesti keeles ja hispaania keeles elementide nimed EI OLE samad. Jah, ta arvas, et eesti keeles on ka vesinik "hidrogeno", kuigi tegelikult on "vesinik". Ta lihtsalt ei mõista, et ma ei saa kaasa teha samu asju. Teised on aga väga mõistvad ning eriti inglise keele ja matemaatika õpetajad on tohutult õnnelikud, et olen seal klassis, sest ma olen justkui teine õpetaja ja tunnis kaasa tegemise asemel seletan teistele, kuidas asjad käivad, sest mõned asjad on ikka väga väga kerged.

Nädalaga olen saanud kõigiga veidike vestelda ning nad võtsid mind väga ruttu omaks. Ilmselgelt on välja kujunenud mingid sõbrad, kuid kindlasti jõuab veel palju muutuda. Nädal aega on mu suurimateks aitajateks olnud kooli niiöelda "kuulsad poisid". Selliseid on igas koolis ning need kooli "kuulsad ja ilusad" käivad just minu klassis ning on olnud väga väga abivalmid ja aitavad mind väga palju hispaania keelega. Kõige rohkem on mu pinginaabriks olnud Javier, sest ta lihtsalt alati TAHAB mind aidata ning mõtleb iga kord uusi sõnu ja lauseid, mida mulle selgeks teha seega kui on igav tund milles ta kaasa ei viitsi teha, istume alati koos ning õpime hispaania keelt. 

 Kooli "kuulsad ja ilusad" kuid samas mu suurimad sõbrad - vasakult: Javier, Mario, Fransisco

Reedel õppisime kehalises cuecat, mis on Tšiili rahvustants. Õppisin seda ka aasta alguse seminaril Olmues, kuid olin jõudnud selle juba ära unustada ehk kehalise tund oli täis naeru. Koolis on neli kehalise õpetajat. Üheks neist on Maikol, kes on ka poiste jalgpallitreener. Kui ta sisse astus, ei tulnud mul alguses sõnadki suust välja, sest välimust oli tal paljuuu! Väga noor õpetaja on ka. Kõik hakkasid mu üle naerma, sest kui ta küsis mis mu nimi on, ei osanud ma midagi vastata. Õnneks lohutati mind sellega, et ta on kõikide tüdrukute secret love koolis. 

Vahepeal kutsuti mind ka kooli korvpallitrenni ja võrkpallitrenni. Muusikaga kutsuti ka tegelema ehk saan valida kas tahan minna koori, bändi või mingisse kolmandasse gruppi. Koolis on väga palju tegevusi mida saab tegelikult teha, kui olen veel rohkem sisse elanud, siis langetan ka otsuse, mida hakkan täpsemalt tegema. Midagi muusikaga kindlasti, aga midagi uut tahaks ka proovida ehk vaatab vist üle siiski, mis seal korvpallitrennis tehakse, sest spordiga tuleb ka ikka tegeleda.

 Kooli õu, kus on ka lauatennis ja lauajalgpall, mida mängitakse vahetundides

 Lõunasöögi tuleb ise kodust kaasa võtta. Söögivahetundides tahavad kõik alati minuga olla ja kutsuvad mind nendega sööma. Siin siis pilt ühest söögivahetunnist klassiõdedega.

 Pilt teise päeva söögivahetunnist, kus gümnaasiumi neljanda klassi õpilased (gümnaasiumi 4.klass on lõpetajad, ma käin 2.klassis) jooksid sallid näo ees mööda klasse ja võtsid õpilastelt ära riste ja lipse, mida peame kaelas kandma. Selleks, et enda oma tagasi saada, pidi kogu kooli ees tantsima. Niimoodi istusidki kõik garderoobis maas ja nautisid showd ning nagu Ladina-Ameerikale omane, oli väga-väga palju kisa ja kiljumist.

 Klassiõde Trini, kohuuutavalt armas neiu!

 Reedel arvati, et koolis on pomm, mistõttu pidid kõik õpilased minema kooli õue. Tänu sellele jäi ära kaks tundi. Ilmselgelt jõudis selle ajaga jõuda info "koolis-olevast-pommist" ka uudistesse ja paljud vanemad, ülemuretsevad nagu nad on, tulla kooli oma lastele järgi. Niisiis oli viimastes tundides meid kuskil 18 36st.

Palju saan ka küsimusi selle kohta, et kas saan liigselt tähelepanu. Ma ei ütleks, et eriti liigselt, aga rohkem kui Eestis kohe kindlasti. Koolis just sellepärast, et tegu on väikse kooliga, kuskil 400 õpilast ainult ning kõik tunnevad kõiki, kuid mina läksin kooli nii suvalisel ajal, teise semestri kolmandast nädalast ning sain seetõttu superpalju tähelepanu. Muidugi ka oma juuksevärvi tõttu ja sellepärast, et veetsin mitmeid vahetunde oma kooli peal tuntud klassivendadega. Tänaval saan ka vahel ikka palju tähelepanu, näiteks on autod peatunud, et mind vaadata, taksojuhid teinud silma, mehed/poisid vanuses 12-80 naeratanud ja kulmu kergitanud. Koolis on palju meesõpetajaid ning ka nemad on kõik üritanud minuga suhelda ja jaganud minuga väga palju oma säravvalget naeratust.

Koolide erinevused:
1) Tunnid kestavad 40 minutit, kuid alati on topelttunnid ning nende vahel pole vahetundi ehk üks tund kestab 1h20 min, millele järgneb 20 minutiline vahetund.

2) Õpilased on vahetundide ajal õues.

3) Klassis võib ringi käia ja püsti tõusta kui tahad.

4) Õpilased kutsuvad õpetajad "profe"'ks, nad ei tea tihti isegi mis õpetajate nimed on.

5) Õpilased ja õpetajad on justkui sõbrad.

6) Õpetajatele ei öelda "adios" vaid "chao".

7) Iga päev peale kolmapäeva on 10 tundi. Kolmapäeviti on 7.

8) Koolis on koolivorm, mida peab kandma igapäevaselt. Kui on külm päev nagu praegu on iga päev, sest on talv, siis isegi jope/kampsun peavad olema kooli värvi ehk kas punane või tumesinine või must. Punane nendele siiski väga ei meeldi. 

9) Kõik kannavad SELJAKOTTE, isegi tüdrukud! Eestis kandsin viimati seljakotti 5.klassis ma arvan.
10) Kodutöid on harva ja vähe. Õpilastel on aega tegeleda hobidega. Eestis pidin näiteks lõpetama laulmise, sest polnud aega enam kodutööde jaoks. Siin on aga vastupidi ning õpilased on väga harva haiged, stressis ja üleväsinud.

Esimene koolinädal väga edukalt üle elatud, läksin reedel pärast tunde õe võrkpallivõistlusi vaatama. Nad võitsid! Mu õde mängib nii hästi võrkpalli. Pärast võistlusi mõtlesime koju jalutada, sest reede õhtuti on Santiagos nii suured ummikud (iga päev tegelikult) ning bussid on paksult rahvast täis. Jalutasime siis 45 minutit mööda parki koju ja rääkisime juttu. Vahepeal tulid sekka ka kurvemad teemad ning mõlemal pisarad voolasid. Õdedega olen küll juba päris lähedane ning tunnen ennast nendega hästi. Vahel tuleb küll hästi suur enda pärisõe igatsus, sest ükski inimene siin maailmas ei ületa minu Elist, kuid tean, et ta seal Eestis on tubli nagu alati. Mu hostvanemad siin teevad kõike, et mul oleks hea ja tunneksin ennast hästi, kuid samamoodi ei ületa mu emmet ja issit Eestis siin maailmas keegi. Siinkohal tervitaksingi oma parimaid vanemaid, õde ja venda. Isegi kui meie suhtlusele jääb pikk vahe, teadke, et mõtlen teile iga päev ja armastan teid üle kõige! Kallid-paid ka Karlile, Andrile, Kristjanile, Leenule, Cällile, Paulale, Kevinile, Rometile, Gretele, Karmenile ja Henrile! 

PS! Mul on tunne, et pühapäevadest on saamas mu lemmikud päevad, kuigi Eestis olid need ilmselgelt vihatuimad. Esiteks lemmikud seetõttu, et siis on aega tegeleda oma asjadega ja skypeda perega, teisteks seetõttu, et siis oleme siinse perega ja sööme alati megahead sööki ning kolmandaks seetõttu, et JÄRGMINE PÄEV ON KOOOOOL ja kooli ma tõesti ootan iga päev, see on nii lahe!