Tuesday, October 3, 2017

The time you have on exchange is barely enough to let you “taste” all the fun, and when you finally feel like an insider, all is taken away from you.


He tenido este blog desde el 2012 y eso significa que han pasado más de 5 años desde que firme el contrato con YFU Estonia para ir a mi año de intercambio en Chile. Más de 4 años desde que empecé mi viaje a Chile por la primera vez y más de 3 años desde que volví a Estonia después de ese año bacan y cuando tu, tu quien lo estas leyendo ahora, fuiste parte de mi año en Chile, quiero decirte gracias, porque cada persona que conocí me marcó en alguna forma y por lo tanto hiciste que tuviera el mejor año de mi vida.





Siempre he escrito a este blog en estonio porque lo inicié cuando era estudiante de intercambio. En este blog escribí todo lo interesante que hice en Chile y estoy muy sorprendida que tantas personas me siguieran y leyeran sobre mi vida en Chile, porque desde que comencé este blog hasta ahora esta página ha sido visitada casi 62 000 veces. Ahora muchos me han dicho que debería escribir algo en español también, para que ustedes sepan mas de mi vida aquí en Estonia. Por eso decidí hacerlo en español esta vez y contarles las cosas más importantes que me han pasado en los últimos meses que no los he visto.


Hola, mis queridos! Ya han pasado casi 9 meses desde que volví a Estonia después de este viaje maravilloso a Chile luego de dos años y medio. Todavía no puedo creer que mis mejores amigos me hicieron esa fiesta sorpresa en la noche que llegué a Chile! No había dormido casi nada en los últimos dos días, había viajado por 30 horas desde Estonia a Chile y estaba más emocionada que nunca por volver a Chile, pero nunca pasó por mi cabeza que me iban a hacer algo tan choro. Tengo que darle unas gracias enormes a mi hermana Cata y a mis papas, porque esta noche estará en mi corazón para siempre. Creo que todos los que estaban allí entendieron lo mucho que significaba esta sorpresa para mí. Casi nunca lloro pero en este momento tuve muchas ganas de llorar de felicidad, porque casi todos mis mejores amigos estaban en mi casa solo para verme y sorprenderme. Lo pasé chancho en esas semanas en Chile y no puedo esperar hasta la próxima vez para verlos.







Mucho ha pasado desde enero que llegue a Estonia hasta ahora. Creo que lo más importante es que POR FINNNNN me gradué del colegio y entre a la universidad. Por el año en Chile tuve que dar un año más en el colegio aquí, por lo tanto me gradué un año después de mi compañeros, pero estoy mas que segura que ese año en Chile valió la pena. Me fue muy bien en los exámenes y en Estonia esto significa que no tienes que pagar nada por la universidad. Estoy estudiando derecho en la universidad de Tartu que es la mejor universidad de Estonia. Igual muchos extranjeros estudian en esta universidad. Tartu queda en el sur de Estonia y creo que muchos ya saben que soy de la capital de Estonia - Tallinn - que queda en norte, por lo tanto desde septiembre he vivido sola. Aunque amo mucho a mi familia, me encanta vivir en Tartu. Es una ciudad muy buena para vivir y estudiar.













Ya deben saber que las temporadas son diferentes aquí. Las vacaciones de verano en Estonia son desde Junio hasta Septiembre y las vacaciones de invierno desde el fin de Diciembre hasta a principios de Enero así que hace un mes terminaron las vacaciones de verano. En julio tuve cirurgia ocular y fue una de las mejores cosas que me pudo pasar. Ahora veo todo muy bien y en al principio no me acostumbraba con eso y fue muy raro tener una vista tan buena después de 12 años.


He viajado mucho en los ultimos meses. En mayo fui a Turquia con mi hermano y en julio a España con mi hermana. Al final del verano fui a viajar por Europa con mi papa, hermano mayor y hermana menor. Mi mama se tuvo que quedar en la casa porque ella tambien tenia cirurgia ocular, por lo tanto no podía viajar con nosotros. Igual tengo un perrito nuevo que es muy joven así que mi mamá se quedó con el en Estonia.



Primero fuimos de Estonia a Suecia en el barco. De Suecia fuimos a Dinamarca en auto. Nos quedamos en Dinamarca por 2 días. Mi hermano era estudiante de intercambio en Alemania en 2008/2009 y tenía una familia maravillosa allí. En Dinamarca vive ahora su hermana de Alemania y nos juntamos con ella también. De Dinamarca continuamos nuestro viaje a Alemania. En Alemania fuimos a visitar a la host familia de mi hermano. Nos quedamos en Berlín por 4 días. De Alemania fuimos a Polonia donde nos quedamos por 2 días. En Polonia fuimos a ver el partido de volley entre Estonia y Polonia. De Polonia fuimos a Lituania, de Lituania a Letonia y de Letonia a Estonia de vuelta. Fue muy hermoso viajar con mi familia antes de moverme a otra ciudad.


Ahora solo estoy esperando las vacaciones porque el 19 de diciembre mi mejor amigo de todos los estudiantes de intercambio que estaban conmigo en el mismo año en Chile me visitara en Estonia. Creo que muchos conocieron a Owen, mi amigo de Estados Unidos, NYC. Hoy en la mañana desperté y la primera cosa que vi fue su mensaje donde me dijo que había comprado los pasajes a Estonia. Estoy muuuuuy emocionada por verlo. Igual mi otra mitad, mi mejor amiga y mi hermana Cata me visitará en julio asi que tengo mucho que esperar en futuro!!!!!!!!!


Muchos besitos a todos, los extraño muchisimo!

Thursday, January 5, 2017

Aastavahetus, trill-trall-möll-kukerpall ja villis jalad tantsimisest

Aastavahetuse võtsime vastu peretuttavate juures, kus lisaks minu perele oli 3 pere veel, kõikides peredes 3 last ehk kokku 12 last majas. See oli esimene aastavahetus mu elus, kus ma ilutulestikku ei näinud, sest Santiagos lastakse kokku ainult kuskil viies kohas ilutulestikku, inimesed ise seda teha ei tohi. 








Kui kell oli kuskil 00.30, tellisime õega takso ja läksime klubisse, mis oli tegelikult 23+. Ükskord läksime eneseteadmata peole, mis oli 21+, kuid ma olin ainuke, keda sisse lasti, sest siin nad vist ei oska lihtsalt mu ID kaarti lugeda. Sama oli seekord, saime kõik probleemideta sisse ja see oli kindlasti kõige meeldejäävam ja parem pidu mu elus. Eriti meeldis see mulle seetõttu, et seal oli nii palju ruumi. See oli tõesti hiiglaslik klubi. Tänu sellele oli ruumi tantsida normaalselt, kuigi inimesi oli siiski meeletult. Tantsisime hommikul kella viieni, ma oleks veel edasi lasknud, aga halbade jalanõude tõttu olid jalad tantsimisest villis ja ei pidanud enam vastu. Koju jõudes rääkisime veel Cataga kuskil tund aega juttu, naersime elu üle ja kuskil 6.30 jäime magama. 


Mu kaks kõige lemmikumat tüdrukut - hostõde Cata ja parim sõbranna Antonia

Pühapäev-esmaspäev olid väikeste õdedega olemise päevad. Olime basseinis, mängisime mänge ja esimest korda siinolemise jooksul põlesin päikese tõttu veidi ära, kuigi kasutasin tugevat päikesekreemi. Samas pole ka imestada, sest möllasin tõesti väikestega mitu tundi basseinis.

Selline näeb välja mu kodubassein



Esmaspäeva õhtul läksin Antonia juurde, kus olin tänaseni. Just tulin tema juurest koju, sest olen suutnud päris haigeks jääda. Sama Antoniaga. Terve öö vähklesime mõlemad voodis, suutmata magada, sest enesetunne mõlemal nõrk. Ise arvan, et kui käisime teisipäeval väljas, siis tema juurde tagasi jalutades saime külma, sest ööd on siin tihti jahedad. Vaatamata sellele olid need päevad tema juures nii toredad.

Esmaspäeval kohale jõudes tegime popcorni ja vaatasime ühte hispaaniakeelset filmi, sest hispaania keele valikaine jaoks pidin kirjutama filmi arvustuse teisipäevaks. Teisipäeval ärgates vaatasime sarju ja hakkasime koos arvutustust tegema. Pole paha, kui kõikide emakeeleks on hispaania keel. Ilmselgelt sain arvustuse A.


Teisipäeva õhtupoolikul tuli Fernanda, üks Anto üks parimaid sõbrannasid Antonia juurde. Tellisime sushit, rääkisime juttu ja otsustasime, et õhtul võiks välja minna. Mõeldud-tehtud. Helistasime Anto teisele sõbrannale, Florenciale ka, et temagi meiega tuleks. Niisiis läksime neljakesi teisipäeval klubisse. Sinna jõudmine oli selline seiklus.



Lõpuks kohale jõudes oli rõõm nii-nii suur, kui nägin juhuslikult kolme vana kooliõde, kes olid minust vanemas klassis. Üks neist oli minu eriti hea sõbranna ja mul polnud aimugi, et võiksin teda seal näha, kuid seal ta oli. 


Tantsisime kella neljani ja tagasi Anto juurde jõudsime veidi pärast nelja. Kolmapäeval ärkasime üles veidi pärast ühte, kui mu hostõde Cata Antonia juurde jõudis. Neil oli jälle klassikaline kolmapäevane basseinipäev Antonia juures, kuid olime Oweniga kokku leppinud sellel päeval YFU Tšiili kontorisse minemise.

YFU Tšiili sissetulevate õpilaste koordinaator Andres, kellega puutusime vahetusaasta jooksul ilmselt kõige rohkem kokku

Vasakult: turundusjuht Francisco, kellega käisin vahetusaasta ajal Tšiili raadiole intervjuud andmas, tema kõrval on väljaminevate õpilaste koordinaator Consuelo, kes oli sellel aastal veel vabatahtlik, kui meie seal olime, mistõttu tegi meile kõiki orientatsioone ja keda tundsime samuti hästi

Olime kontoris ikka päris pikalt, jutustasime, mis vahepeal juhtunud on ja kuulasime lugusid praeguste vahetusõpilaste kohta. Nii veider on ikka mõelda, et juba 3 aastat on meie enda vahetusaastast möödas. Justkui nii palju on muutunud, kuid samas oleks nagu kõik sama. Enne äraminekut ostsime Tšiili YFU särgid ja raamatu, kus on kirjas endiste vahetusõpilaste või nende perede mälestused vahetusaastast. Selles raamatus on ka minu mälestused kirjas. Samuti kirjutasid sinna oma kogemustest mu hostvanemad, hostõde Cata, Antonia ja klassijuhataja Maikol. Kui Eestisse tagasi jõuan, siis võin ka siia kirjutada nende mälestused sellest, kui olin veel siin vahetusõpilane. 


Juhin tähelepanu paremal käel olevale käepaelale

Eile oli mu viimane õhtu Antonia juures ning kuna Anto vanem õde Isabel õpib Los Angelese ülikoolis ning täna hommikul pidi ta tagasi LAsse sõitma, siis käisime ühes itaalia restoranis söömas, kus käisime söömas Anto perega ka mu viimasel nädalavahetusel, kui olin veel siin vahetusõpilane. Kes mäletab, siis nägin selles samas restoranis tollase Tšiili jalgpallikoondise peatreenerit Jorge Sampaolit, kes oli just päev varem Brasiiliast jalgpalli maailmameistrikatelt tagasi sõitnud.



Mu 24-päevase reisi lõpuni on jäänud veel 4 päeva. Esmaspäeva hommikul hakkan tagasi Eesti poole sõitma ja teisipäeva õhtul olen kodus. Veidi tahaks juba tagasi ka tulla ja lumes sumbata. Eelkõige aga tahaks olla oma pere juures ja oma kodus, sest alati on tore ära käia, kuid veel toredam koju tagasi tulla!