Sunday, August 2, 2015

Kuidas su aasta siis oli kah? Kurb pole, et aasta koolis raisku lasid?

Seda küsitakse minult siiamaani päris tihti ja ühel päeval sellel nädalal, kui hakkasin järjekordselt tegema võimalikult lühikest kokkuvõtet kõigest sellest, mis kogesin aasta jooksul, hakkasin ma taaskord mõtteid mõlgutama sellel teemal, et kuidas siis see aasta siis ikkagi oli kah. 
 
Tagasi mõeldes ei tule mulle pähe ühtegi negatiivset mõtet ega halba emotsiooni, kuigi raskeid momente oli tegelikult ju piisavalt. Põhjus, miks tunnen ainult positiivset, on selles, et tegelikkuses kõik need rasked ajad tegid mind nii palju tugevamaks ja muutsid mind inimesena tohutult. Ma usun, et eks kõik vahetusõpilased ole omamoodi võitlejad ja võitjad, kui selle aasta vastu peavad. See kõik on seda 100% väärt.
 
Paljud on mulle öelnud, et nad ei taha aastat raisku lasta ning küsinud minult, et ega ma kurb pole, et koolis läks aasta raisku. Paljud on ka väitnud, et lähevad hoopis ülikooli ajal välismaale. Mu vastus kõigile - ma ei vahetaks seda kogemust mitte millegi vastu ja võimaluse korral "laseksin kasvõi ühe aasta koolis veel raisku", et minna uuele vahetuaastale uude riiki. Selle aastaga õppisin ma palju rohkem, kui on võimalik õppida ühe aastaga Eestis olles, sest lihtsalt kõik need kogemused, elamused, raskused ja rõõmud on nii teistsugused. Isegi tavaline kinos käimine oli seal mitu korda erilisem sündmus kui Eestis. Kõik sugulaste kokkutulekud ja perega olemised olid nii erinevad sellest, millega olin varasemalt harjunud. Absoluutselt iga koolipäev oli seal täis elamusi, rõõmu ja huvitavaid seiku, vastupidiselt Eesti igapäevasele elule. See ongi vahetusaasta ilu. Kõik, mida koged aasta jooksul, on nii teistsugune, eriline ja huvitav. Jah, mina tahan ka minna ülikooli välismaale, kuid kindlasti ei raisanud ma ühte aastat, kui otsustasin minna vahetusaastale. 16-aastasena aasta üksi olla on täiesti teine asi, kui pärast gümnaasiumit välismaale ülikooli õppima minemine. Need kogemused pole kuidagimoodi võrreldavad, sest peres elamine, tavakoolis käimine ja 100% sealse elu elamine on hoopis midagi muud. Midagi sellist, millest võid aru saada ainult siis, kui oled ise midagi taolist läbi elanud.
 



 












 
 
 
Mu aasta oli ikka meeletult vinge! Tänan küsimast.