"Saludos desde Chile :)"

Aeg on jõudnud sinnamaani, et minekuni on jäänud ainult 13 päeva. 13 päeva selleni, mida olen oodanud mitu-mitu aastat, sellest ajast peale, kui mu vend läks 2009.aastal Saksamaale vahetusõpilasena. Räägin siis, mis vahepeal toimunud on..

28.-30.juuni toimus Väike-Maarja õppekeskuses kolmepäevane ELO ehk eelorientatsioon tulevastele vahetusõpilastele. Kokku oli seal 84 õpilast. Üritust organiseerisid ja viisid läbi 26 vabatahtlikku, kes on varem kuskil käinud vahetusõpilasena. Üritus oli väga väga lahe ja hästi organiseeritud, sai palju uusi tuttavaid ning uut informatsiooni vahetusaasta kohta. Endised VÕPid (vahetusõpilased) rääkisid lugusid enda vahetusaastast ja saime küsida neilt mis iganes pähe tuli. Tänu ELOle olen kindlasti palju rohkem valmis minema vahetusaastale. 

Olen oodanud mitmeid kuid, et kirjutada blogisse lõpuks enda perest, kus aasta aega elama hakkan. Kuid mida ikka kirjutada sellest, kui seda lihtsalt pole. Jah, lõpuks sain ka mina selle kauaoodatud kõne, kus öeldi, et mulle on leitud pere! Kaks nädalat enne minekut! Oleks sellega veidi kauem aega läinud, poleks viisa valmis saanud kohe kindlasti ja lendu oleks pidanud edasi lükkama. Loodetavasti tehakse nüüd Tšiili saatkonnas ruttu, et viisa valmis saada ning sõit toimub ikka 23.juuli.

Perekond Salinas Celedón

Perekonnast lähemalt.. Peres on ema, isa ja kolm õde. Õed on 15, 7 ja 6-aastased. Isa on agronoom ja ema insener. See oli alguses kogu info, mida pere kohta teada sain. Lisaks sellele sain nende meiliaadressi ja telefoninumbrid. Otseloomulikult ei julgenud ma esimese asjana neile helistada, seega otsustasin saata meili. Ma ei tea mis põhjusel, kuid sellele meiliaadressile, mis oli antud, ei lubatud meili saata, mis tähendas seda, et pidin ikkagi helistama mobiilile. Süda sees puperdamas, valisin siis hostisa telefoninumbri, millele vastas varsti meeshääl: "Hola, Alfonso...." (ja siis midagi hispaania keeles, mis pidi ilmselt tähendama, et "Tere, Alfonso kuuleb"). Kahjuks kuulis ta mind halvasti, kuid midagi nagu räägitud saime ja kuulsin, kuidas hostisa rääkis vahepeal lastega hispaania keeles, APPI KUI LAHE SEE OLI! Kui telefonikõne lõpetasime, saatis ta sõnumiga vanima tütre meiliaadressi. Kohe peale seda tuli ka teine sõnum, kuhu oli kirjutatud "Saludos desde Chile :)" ehk tervitused Tšiilist. Neid emotsioone on raske kirjeldada, kui sain esimest korda kontakti tulevase perega. Endiselt see kõik tundub nii ebareaalne.

Hakkan elama Santiagos, Vitacura linnaosas. Kes veel ei tea, siis Santiago on Tšiili pealinn, kus elab peaaegu viiekordselt sama palju elanikke kui terves Eestis ning Vitacura on üks rikkamaid linnaosasid. Hakkan elama kortermajas, kuid kui google maps mulle õiget maja näitas, siis see on ikka superilus! Neil on kahekorruseline korter ehk maja pidi siiski olema päris suur. Tuba hakkan jagama vanima tütre Catalinaga ning kui aus olla, siis ma ei kujuta ette kuidas see välja hakkab nägema, sest olen harjunud alati privaatsusega ja sellega, et paha tuju korral saan peituda enda tuppa. AGA jällegi midagi uut ning küll sellega ära harjub, loodetavasti hakkan Catalinaga hästi läbi saama ka ja usun, et meie suhtlusringkond hakkab olema päris sarnane, sest ta on minust kõigest kuus kuud noorem, kuid kunagi ei tea. Õnneks oskab Catalina suhtlustasandil ka mingit inglise keelt, vähemalt siiani olen peaaegu kõigest aru saanud, mida ta on üritanud öelda. See on alguses suureks abiks, sest teadagi ei oska ma hispaania keelt ÜLDSE, aga lubasin juba oma tulevasele perekonnale, et olen kiire õppija ja paari kuu pärast räägin nendega juba heal tasemel hispaania keelt. Kui ütlesin Catalinale, et hispaania keele oskus mul suur ümmargune null ja ilmselt peab ta mind hakkama palju aitama, ütles ta, et muidugi ta aitab mind, sest ma olen ta tulevane õde ja ta on mulle alati abiks kui vaja. Seda oli niiii julgustav kuulda!

Mu perel on lisaks viiele liikmele ka koer. Ma olen selle üle nii õnnelik, et väike neljajalgne sõber ka on. Hetkel viibib mu pere linnas nimega Arica, mis asub Põhja-Tšiilis, 2100 km põhja poole nende kodust, mis tähendab seda, et mu kodu asub TÄPSELT Tšiili keskosas. Põhja-Tšiilis on neil mere ääres enda korter ning just kirjutasid nad mulle, kuidas nad naudivad seal oma talvevaheaega, sest mida lõuna poole Tšiilis minna, seda külmem on ehk Santiagos on hetkel kuskil 10 kraadi kõigest, kuid põhjas jällegi hästi hästi palav. Loodan, et oma aasta jooksul saan ka mina sinna minna, kus nad hetkel viibivad.

Muide suhtlen oma pereisa ja vanima õe Catalinaga whatsappi kaudu. See on nii naljakas, aga whatsapp pidi tegelikult olema Ladina-Ameerikas hästi populaarne. Hull nutimaailm ikka. Saadavad mulle seal aegajalt endast pilte ja küsivad kuidas mul läheb jne. Tunduvad olevat väga armsad inimesed ja mu väiksemad õed, Maria ja Josefa on niiiiiii nunnukad!! Uskumatu, et kohe-kohe-kohe on minek.

Järgmine postitus tuleb ilmselt siis, kui saan lõpuks teada ka kooli, kus käima hakkan. Teie olge aga nii kaua tublid ja nautige suve ning ilusaid ilmasid nii kaua kui neid veel on!

Adios amigos!


PS! PALJU PALJU PALJU ÕNNE MU KÕIGE PAREMALE VENNALE, KES SAI TÄNA 23-AASTASEKS!!!!!!