Eelmise postitusega kaasa käivad pildid

                                   Fantasilandiaaa!!!

                                  Viimane koolipäev!!!!!! 

"Sa oled juba nagu täiesti ladina tüdruk, paar kuud veel ning Eestis on veel üks inimene vähem, sest sellest vaikselt rääkivast eestlasest on saanud täielik tšiilikas"

Mul on olnud viimasel ajal nii kiire. Praegugi olen jõusaalis ratta peal, samal ajal seda postitust kirjutades, sest muidu ma ei jõuakski siia millalgi kirjutada. Suvevaheaeg on kestnud nüüdseks nädal aega. Eelmise nädala esmaspäeval oli viimane eksam, milleks oli füüsika eksam. Hüppan nüüd korraks tagasi üleüle-eelmise nädala reede peale, millest unustasin siia kirjutada...

Üleüle-eelmise nädala reedel oli koolis IV medio tüdrukute ehk lõpuklassi lõpetamine. Kuna ma olen nende kuudega saanud koolist nii palju sõpru, ka vanimast klassist, oli see minu jaoks päris emotsionaalne, sest seal klassis on mitmeid tüdrukuid, kes on mind erinevates situatsioonides aidanud ja saanud mulle lähedaseks. Kurb on mõte, et järgmisest aastast, kui olen ise III medios ehk eelviimases klassis (Eesti mõttes seega 11.klass), pole neid enam koolis näha igapäevaselt. See on nii kurb. Lõpetamine oli nii ilus, kõik tüdrukud nägid nii kaunid välja. Peaks mainima, et lõpetamisel kandsid kõik koolivormi. Lauldi ka Tšiili hümni ning sealt tuli mul esimest korda idee õppida Tšiili hümn selgeks. Kuna saan hümni sõnadest aru, siis ei jäänudki mul muud üle, kui õppida need veel ainult pähe. Nüüd on mul ka lisaks Eesti hümnile selge mu teise koduriigi hümn - Tšiili hümn.

Õhtul koju jõudes olime alguses meeletult üllatunud, kui Cata voodi peal oli kellegi kott. Hakkasime majas ringi käima ja hüüdma, et kes siin on, ning peagi nägime, et üks meie klassiõde, Valentina, oli otsustanud meile üllatuse teha ja tulla ööseks meie juurde. Valentina on meie perele nii lähedane tüdruk, umbes nagu minu perele on Cälli ja Grete, seega ta lihtsalt oli koos meie emaga nende voodis ja ajasid juttu.

Laupäeva hommikul läks Cata mingile rahvusvahelisele bioloogia asjale, ma ei oskagi öelda täpset eestikeelset vastet, seega "rahvusvaheline bioloogia asi" peaks sobima ma loodan. Mu hostema saab iga aasta oma töökoha kaudu piletid fantasilandiasse ning kuna Cata pidi terve päev olema sellel "asjal" ning piletid olid just selleks laupäevaseks päevaks, tuli Valentina meiega kaasa. Mul oleks ilma temata olnud nii igav, sest fantasilandia on üks suur lõbustuspark, aga kuna mu õed on nii väiksed, siis oleksin muidu pidanud igal pool üksi käima. Käisime peaaegu kõikidel atraktsioonidel ning päeva lõpuks oli mu süda niiii paha! Päev oli vaatamata sellele supervinge!

Pühapäeval õppisin eksamiteks, sest üle-eelmine nädal olid mul iga päev eksamid. Olin terve päev üksi kodus seega oli hea rahulik õppida.

Üle-eelmise nädala reedel koolist koju jõudes olin ma nii väsinud, et jäin kohe magama ja magasin 5 tundi pärast eksamit. Üles ärgates olid õed toonud kuuse tuppa, mis oli muidugi võlts. Öeldes neile, et Eestis on põhimõtteliselt igas peres päris kuusk, ka minu peres, olid nad nii üllatunud ja ärevil, küsides mitu korda üle, et kas tõesti on ikka päris kuusk. Kaunistasime kuuse ja maja ära, kuusk on nii ilus! Muidugi oli väga naljakas kaunistada kuuske suveriietes samas kui õues üle 30 kraadi. Pärast õhtul vaatasime Cataga filme.

Laupäevast ma ei mäleta väga midagi, sest sellest päevast pole ma pilte ka teinud. Mäletan ainult, et käisin Jose ja Jesuga järjekordselt basseinis ning muud ilmselt ei teinudki. 

Pühapäeval käisime hostema parima sõbranna maakodus, mis oli meie kodust veidi enam kui kahetunnise autosõidu kaugusel. Neil oli seal nii ilus maja basseiniga, ümberringi mäed. Sealt sain endale korralikud päevitusjäljed ja põlesin ära. Ka peanahk põles ära. Väga valus. Sellel ema parimal sõbrannal on 16-aastane poeg, Benja nimeks. Olen temaga ka varem koos olnud, sest ta on üks Cata parimaid sõpru. Benja oli ka seal maakodus ning ta 11-aastane õde Antonia samuti, seega oli päev nii naljakas ja tore, see pere ilmselt mu lemmik, kellega olen siiani siin Tšiilis tutvunud.

Eelmisest nädalast ning sellest, mis olen sellel nädalal teinud, kirjutan lähipäevadel, sest see postitus on nii pikaks jälle läinud, kuid rääkida on veel paljust. Pealegi olen siin sellel rattal jõusaalis juba nii kaua vändanud, et tagumik valutab. Üritan sellel nädalal veel kaks postitust teha, et jõuda kõigega järjele, millest olen tahtnud siia kirjutada. Soojad tervitused teile kõigile siit 30 kraadisest Tšiilist! 

This heart of mine was made to travel this world

 kui vahetusõpilased kohtuvad ehk paremalt - Adam Taanist, Paloma Kanadast, Diane Prantusmaalt, Liisa Eestist, neiu-kelle-nime-unustasin Tšehhist, Owen USAst, Huanli Hiinast, Hanna Saksamaalt ja saksa-Hanna hostõde

Pilt on tehtud YFU 50.sünnipäeva galal, mis oli üks ilusamaid ja toredamaid õhtuid/öid siin oldud aja jooksul. YFU tähistas siis oma 50.sünnipäeva ühel reedesel päeval, kui mul oli just koolis olnud nii raske ja väsitav päev. Alguses kohe ei jaksanudki mõelda sinna minemisele, kuid kuna selle eest olin juba maksnud ning teadsin, et kohale peaks tulema mitmeid vahetusõpilasi, mõtlesin ikka kohale minna. 

Kohale jõudes sain aru, et tegu on väga piduliku sündmusega, kõik olid nii viisakalt riides. Sisenedes nägin ühte Tšiili YFU töötajatest, keda olen varem juba näinud erinevatel YFU üritustel. Ta ütles mulle, et YFU Eesti tegevdirektor Oliver Kontram on ka täna siin. Oliveri olin Eestis enne tulekut mitmeid kordi näinud, sest temaga oli mul lepinguvestlus ning kui tegelesin enne siia tulekut Eestis oma rahvusvahelise faili ning viisaga, siis nägin teda mitmeid kordi YFU kontoris. Oliveril oli kaasas ka sõber. Nad olid eelnevalt käinud juba Uruguays, Argentiinas, Peruus ja Boliivias kui ma ei eksi ning olid just hommikul jõudnud Tšiili. Kohal oli ka Liina, kes elab Tšiilis. Liinaga sain just üks päev kokku seega teadsin ka teda. Nii naljakas oli eesti keeles rääkida ja veel kolme inimesega! Rääkisin erinevaid lugusid, mis mul siin Tšiilis juhtunud on, sõime meeletult head sööki, rääkisin juttu vahetusõpilastega, ühesõnaga oli nii fun ja meeldejääv õhtu. 

Tšiilis tähistatakse halloweeni päris uhkelt. Saime halloweeni puhul isegi koolist vaba päeva. Õhtul käisid väiksed õed karjumas uste taga "Komm või trikk", käisin nendega kaasas ja see oli nii naljakas. Nad said ikka meeletult palju komme.

Koolis oli pärast halloweeni igasuguste asjade müük. Selliseid päevi on päris palju olnud, kus nädalavahetusel tullakse kooli müüma näiteks empanadasid, erinevaid kooke jms ning lihtsalt räägitakse juttu. Minu klassikaaslased müüsid ka erinevaid asju selleks, et koguda raha järgmise aasta reisi jaoks Kuubale. 3.klass käib siin alati kuskil reisil aasta lõpus, näiteks praegune 3.klass ehk meist aasta vanemad tulid just tagasi Euroopa tripilt, mis oli 3 nädalat pikk - 1 nädal olid nad Madridis, 1 nädal Pariisis ning 1 nädal Londonis. Minu klass tahab järgmine aasta minna Kuubale, nii kurb, et ma sellel ajal enam siin pole. Igatahes sellel päeval kuskil kella 13 ajal panime ennast Cataga (vanim hostõde, kes käib minuga ühes klassis ka) valmis ning läksime kooli poole, sest hostema ja teised kaks õde olid juba seal. Kuna kõht oli tühi, võtsime emalt raha ning läksime Cataga mcdonaldsisse. Pärast seda olime kuskil 6 tundi koolis asju müümas ning hiljem läksime klassiõe Antonia juurde Valentina ja Cataga.

Antol on hästi ilus korter. Ta vanemad ostsid kaks korterit ning lõhkusid vahelt seinad ära, mistõttu on tal majas kõike topelt - kaks kööki, topeltmagamistubasid, kaks elutuba jne. Ta korter on hiigelsuur ning asub nii ilusas kohas Santiagos. Lisaks elab ta 18.korrusel ehk kui aknast välja vaadata õhtul, siis on näha Santiagot tuledes, mis on niinii ilus! Anto juurde jõudes tegi ta ema meile burgerit ning tellisime sushit. Polnud kordagi siin oldud aja jooksul sushit söönud, see oli jumalik. Vaatasime Twilighti  neljanda osa teist osa ehk Breaking Dawn'i 2.osa hiigelsuurest telekast, sõime sushit, rääkisime juttu. Nii tore õhtu nii toredate tüdrukutega.

 Cata ja Anto

Meie superarmas koer

Kui tunnis ei viitsi tööd teha

 Kui tunnis ei viitsi tööd teha vol 2

 Enne kehalise tundi

Üks nädalavahetus käisime vanaema-vanaisa juures, kus elab ka mu isa õde, kelle peres on Tšehhi vahetusõpilane. See on üks mu lemmikuid kohti, sest seal on ümberringi nii ilusad mäed, vanaisa teeb iga kord maailma parimat liha, neil on 5 koera, jänesed, hobune, bassein sooja veega. See nagu maakoht, nii armas. Korjasime kirsse ja vaarikaid, sõime vanaisa tehtud maailma parimat liha, rääkisime juttu.

 maalaps

Ilmad on siin nii soojad ning kuna mu korteril on õues bassein, siis sai ka seal üks paev õdedega käidud. Õpetasin väikseid ujuma.

Enne basseinis käimist Jesuga

Pärast basseinis käimist Josega

Vaheajast lahutab mind veel ainult üks eksam. Siiani olen teinud bioloogia, matemaatika, hispaania keele, keemia ja ajaloo eksamid. Esmaspäeval on viimane, füüsika eksam. Need on meeletult rasked, kuid valikvariantidega, mis leevendab siiski minu jaoks kõike, sest saan vähemalt midagigi loogilist panna, kui õiget vastust ei tea. Siiani kõige paremini olen teinud keemia eksami, mille eest sain hindeks 6.3 (parim võimalik - 7.0). Klassi parim oli 6.4, mis tähendab seda, et olin üks klassi parimaid HISPAANIA KEELSE EKSAMI TEGEMISEL!!!! Esmaspäeval hakkab mu kolmekuune suvevaheaeg ning juba kolmapäeval lähen tugiisiku ning mõndade vahetusõpilastega Viña del Mar'i, kus olen varem juba oma siinse perega korra käinud, see on nii ilus koht. 15.detsembrist 21/22.detsembrini tahaks ette võtta oma esimese reisi avastamaks Tšiilit. Loodetavasti saan külastada Mairit, teist Eesti vahetusõpilast siin Tšiilis, kes elab bussiga minnes 8 tunni kaugusel asuvas linnas nimega Nueva Imperial. See peaks olema päris lähedal suuremale linnale nimega Temuco, kus tahaksin ka ära käia kindlasti, kui juba sinna kanti lähen. Kõigepealt peab Mairi pere lubama ning siis minu pere, kuid loodan, et kõik laheb nii nagu soovin ning saan talle veel enne jõule külla minna.

Tänaseks lõpetan, kuid järgmine nädal on plaanis kirjutada 2 uut postitust. Hoidke end kursis, ärge külmetage ja olge tublid!

Justin Bieberi kontsert 12/11/2013

Estadio Nacional. 33 kraadi kuumust. Enam kui 7 tundi ootamist. Ehk postitus Justin Bieberi kontserdist eelmise nädala teisipäeval.

Oli siis esmaspäev, kui veetsin oma järjekordset pikka koolipäeva koolipingis olles. Mõtlesin just, et ei tea millal see Justin Bieber täpsemalt Tšiili tulebki. Olin kuulnud juba varem, et millalgi novembris. Tuli vahetund ja rääkisin klassiõdedega juttu nagu alati kuni üks neist ütles järsku "MAÑANAAAA, JUSTIN BIEBER" ehk homme Justin Bieber. Ma olin alguses päris löödud, sest lootsin, et ta tuleb veidi hiljem ja saan ka pileti osta ning enne oma hostvanematelt luba küsida jms, sest mu siinsele perele ei meeldi väga viimase minuti otsused. Ütlesin niimoodi väga kavalalt justkui mööda minnes, et nähhh ma tahan kaaaa. Seesama klassiõde alguses ei pööranud sellele erilist tähelepanu, rääkis edasi oma Justini juttu ja ma ütlesin uuesti, et tahaks ka ikka. Ta vastas selle peale et ma muidugi läheksin koos tema ja Valeriaga, kes on üks teine klassiõde, aga et pilet on väga kallis. Ma küsisin et kas tõesti pileteid on veel alles ning ta vastas et ta ema võib mulle ka osta. Saatsin siis värisevate kätega hostemale sõnumi, et kas see okei kui homme lähen ta kontserdile ning kui sain loa, oli asi kindel. Justin Bieber, homme kohtume.

Terve päev olin ma justkui teises maailmas ja kargasin igalpool ringi. Ma olin nii õnnelik. Õhtul ei suutnud magama ka jääda ning sain see öö päris vähe und.

Hommikul ärkasin kiiremini kui kunagi varem, sest peas oli mõte "veidi enam kui 12 tundi veel". Koolitunnid möödusid aeglasemalt kui kunagi varem. Iga tund venis ja minutid olid kui tunnid. Lõpuks lõppesid 6 tundi ning saime kooli inspektorilt loa neljast viimasest tunnist lahkuda. See oli eriti hea tunne - lahkuda koolist JUSTINI kontserdi pärast ning eriti just sellisel päeval, kus pidi religioonis kahes viimases tunnis kontrolltöö olema.

Võtsime inspektori juurest tembeldatud päevikud lubadega koolist lahkuda ning kooliukse juures ootas meid Coni ema. Jalutasime neljakesi - mina, Coni, Valeria ja Coni ema - Coni juurde, kus sõime lõunasööki ja vahetasime riided. Nii palav päev oli. Kell 13.40 väljusime ta kodust ning läksime Estadio Nacional'ile, kus pidi enam kui 7 tunni pärast hakkama Justin Bieberi kontsert.

Kohale jõudes oli seal juba tohutult inimesi. Väljas olid ka tuletõrjeautod ning lasti suurtest voolikutest vett inimestele peale, sest väljas oli lihtsalt nii palav ja inimesi, kes kontserti ootasid oli nii palju. Pärast kolme tundi ootamist tehti väravad lahti. Täiesti uskumatu kuidas kõik kõigist üle jooksid. Kuna olime enda väravate juures esimesed, saime esimeste seas enda bloki juurde ning valida kohad. Kohad olid head, nägi kõike mis laval toimus. Nüüd oli jäänud oodata veel 3 tundi soojendajani ning 4 tundi Justin Bieberini.

Ootamise ajal karjuti igasuguseid asju. Kõige naljakam minu jaoks oli muidugi "tahame blondiet", sest Ladina-Ameerikas kõik enamasti mustade juustega ning ilmselt ta "blondide juuste" pärast armastatakse teda siin veel rohkem ning ta välimus siinsete tüdrukute jaoks nagu inglil (mitte muidugi ainult siinsete neiude jaoks..) Ning nagu alati, sain ka mina enne kontserti palju tähelepanu, sest alati inimesi huvitab miks ma nii heledate juustega olen ning kui juba teada saadakse, et ma pole kohalik, tekib järsku kõigil NII palju küsimusi. Eriti vinge on muidugi fakt, et suutsin kõigest aru saada ning kõigele vastata.

Soojendajateks olid Owl City ja Carly Rae Jepsen. Kui nad ära esinesid, öeldi, et nüüd tuleb lavale Justin Bieber. Kõik karjusid ja nutsid. Justin Bieberi asemel tuli ekraanile hoopis 10 minutit, mis hakkasid jooskma. Pärast 10 minutit pidi ta lõpuks lavale tulema. Iga kord kui üks minut jälle möödus, kisasid kõik aina valjemalt. Kui oli ainult üks minut jäänud, nutsid kõik mu ümber olevad tüdrukud. Lõpuks tuli ka tema, Justin Bieber, miljonite tüdrukute lemmik lavale. Siis nutsin ka mina.

Praegu on käsil ta "Believe" tuur ehk uue albumi Believe esitamine. Laulud olid nii head, show hea, tantsijad head, poiss hea. Lisaks laulmisele mängis ta klaverit, trumme ja kitarri. Näidati ta lapsepõlvevideosid, esimest "Baby" video, kuidas ta kuulsaks sai, kuidas räägiti temast ainult uudistes, kuidas sai temast populaarseim teismeline. Väga võimas oli kõik see, mis nende tundide jooksul laval toimus. Mu lemmiklaulu "Be alright" laulis ta üksi ilma kellegi teiseta laval ise kitarri mängides. See oli nii ilus ning emotsionaalne nagu ma olen, ei jäänud ka siis pisarad tulemata. Kontsert lõppes muidugi looga "Baby".

Koju jõudes oli mu südames üheaegselt rõõm ja kurbus. Kurbus, sest see imeline kontsert sai läbi, kuid rõõm, et sain seda vaatamas käia. Nii vinge oli, aitäh Justin Bieber ja aitäh issi, et võimaldad mul sellistel kontsertidel käia ja üldse tänu sinule olen ma siin.

Koolide erinevused

Kuna on hommik, kell on 12.00, ma ei viitsi veel voodist tõusta ning mul on hetkel viitsimist telefonis kirjutada, siis teen teile siia seekord postituse minu siinse Tšiili kooli (Colegio Universitario Ingles) ja Eesti kooli (Tallinna Inglise Kolledž) erinevustest, sest nüüdseks olen kooliga siin täielikult ära harjunud, aru saanud, mis-kus-kuidas-miks asjad käivad ning kusjuures põhiliselt selleks, et kõik on juba minu jaoks nii normaalne, et vahepeal raske meenutada, et kuidas Eestis täpselt ikka asjad selle, teise ja kolmanda koha pealt käisid, et ragistan nüüd ajurakke ja kirjutan välja nii palju erinevusi kui meelde tuleb, sest muidu veel rohkem siin olles ei mäletagi enam kuidas Eestis asjad olid ning ei saagi selletaolist postitust teha. 

PS! Kõik punktid siin ei iseloomusta kõiki Tšiili koole, sest ma ei kirjuta üldiselt Tšiili koolidest, vaid võrdlengi just TIKi ja CUI erinevusi.

PS 2! Palju vähem oleks punkte, et mis koolides sama on.

*Koolides on Eesti mõttes 8 (basico) põhikooli klassi ja 4 (medio) gümnaasiumi klassi. Kui käid nt selles basico pooles, ütleme siis et 7.klassis, siis küsimuse peale "mitmendas klassis sa käid?" ütled "septimo basico". Mina käin segundo medio's ja järgmisest aastast pärast suvevaheaega neli kuud III medio's.

*Kodutöid on kordades vähem.

*Tunde on päevas jällegi rohkem. Nädalas on mul see aasta 46 tundi (3x10, 1x9, 1x7), kuid järgmisest aastast 47 tundi (4x10, 1x7).

*Kool on väiksem, kuskil 400-500 õpilast.

*Kõik tunnid (va kunst, muusika, tehnoloogia) toimuvad ühes klassis ning õpetajad vahetavad klasse mitte õpilased.

*Alati on kaks tundi korraga (1h pikkus 40min) ning siis on 20-minutiline vahetund (Eestis on üks tund 45 minutit ning siis 10 minutit vahetundi).

*Söök võetakse ise kaasa. Üldiselt on see termoses, kuid kuna koolis on mikrolaineahjud, siis mitmetel ka karbis.

*Koolis müüakse jäätist, mis on nii odav, kuskil 20 euro senti.

*Kooli peab tulema 8.00, kuid tunnid algavad 8.15. Nende 15 minuti jooksul saavad kõik kes tahavad millegi eest vabandada või tänada, terve klassi ees seda öelda. Siis loetakse meie isa palvet, mis on mul kusjuures hispaania keeles juba peas.

*Hommikul kooli tulles peab põsemusi tegema kõigile kellega kokku puutud. Tšiilis tehakse üks põsemusi vasakule põsele.

*Koolis on koolivorm.

*Kõik käivad koolikottidega, mis on ikka palju mugavam, kui Eestis see käekotiga käimine. Enne siia tulekut polnud ma koolikotiga käinud koolis ikka vähemalt 4 aastat.

*Õpilased arvavad, et neil on palju õppida, kui neil on üks töö ja vaja teha presentatsioon.

*Õpetajad on nagu sõbrad. Vahel tunni ajal mängitakse kabet koos, tantsitakse terve klassi ees, õpetajaid kallistatakse, tehakse põsemusi, lüüakse high five, räägitakse armumuredest.

*Poisid ja tüdrukud on väga lähedased. Alguses kui kooli tulin, ei saanud üldse aru, kes kellega käib, sest kõik katsuvad, kallistavad, musitavad kõiki.

*Hindeid pannakse 1-7 ning on ka komadega hinded nt 1.1,1.2,1.3.....1.9 jne.

*Üsna tavaline on see, et vahepeal tunnis ei tehtagi midagi, lihtsalt räägitakse juttu kaks tundi.

*Õpilastel on aega tegeleda kooli kõrvalt mitmete asjadega.

*Koolis on viis erinevat spordiala, millega saab tegeleda - korvpall, akrobaatika, jalgpall, kergejõustik, võrkpall.

*Iga aasta lõpus on vaja sooritada eksamid õppeainetes, kus keskmine hinne on alla 6.5.

*Kool hindab väga neid, kes teevad sporti koolis ning kuna võistluseid on palju, kus tuleb kooli esindada, siis need, kes teevad ülaltoodud asjadest mingit sporti, neil võib olla keskmine hinne 6.2, et mitte eksamit teha (6.2 on paljuuu lihtsam saada, nt minu õde Cata mängib võrkpalli ja tal on mitmetes õppeainetes justnimelt 6.2, mis päästab ta eksamitest).

*Tänu sellele, et on vähem kodutöid ning õpilaste-õpetajate suhted pole pingestatud, on nii õpilased kui ka õpetajad vähem stressis.

*Kõik õpetajad naudivad oma tööd (palk on õpetajatel samamoodi väike nagu Eestiski)

*Vahel on klassijuhatajatunni asemel tund nimega "teatro", kus saame oma tundeid väljendada, välja elada, arutada erinevatel teemadel. See on üks mu lemmikumaid.

*Hinded alla 4.0 on punased hinded ehk oled läbi kukkunud. Olen siiani saanud matemaatikas ühe 3.5, sest väga palju oli hispaaniakeelset teksti, mida ma ei mõistnud. Muidu oli ka raske töö.

*Õpitakse ühte võõrkeelt - inglise keelt. TIKis õpin ka saksa ja vene keelt.

*Kool on katoliiklik.

*"Private school" ehk selle eest tuleb maksta.. ja mitte vähe.

*Kui tunnis midagi lubamatut teed (oled telefonis, ei tee kaasa vms), siis saadetakse inspektori juurde.

*Klassis on üksikud lauad, kuid kokku on lükatud ühes reas kaks lauda, teises kolm lauda ja kolmandas kaks lauda. Tööde ajal lükatakse lauad laiali, et ei saaks spikerdada.

*Töid pole üldse nii palju, kuid kui on töö, siis see üldiselt väga pikk, raske ja suure materjali peale.

*Minu koolis pole paralleelklasse, ainult üks 35 õpilasest koosnev klass on lennus.

*Kahes viimases klassis pole poisse.

*Mulle meeldib koolis käia. Eestis meeldis ka, kuid teistel põhjustel. Seal pingutasin terve nädal reedete nimel, et siis tunda mõnu nähtud vaevast. Siin on kõik teisiti.

Kus nüüd tuli alles palju punkte! Kokkuvõtteks võin öelda, et eks igal koolil on nii halbu kui ka häid pooli, seda ka siinsel koolil, aga ma olen nii rahul ja õnnelik.

Veidi hilinenud pildid ja tegevused

Siia postitusse tuleb palju erinevatest aegadest pilte, videosid ja mälestusi, millest olen unustanud kirjutada.

Kõigepealt tagasi koolinädala juurde, millest rääkisin ainult videopostituses, kuid ei pannud ühtegi pilti ega videot. Kuigi see oli juba kaua aega tagasi, siis pean sellest veel kirjutama.

Koolinädala avamine

 Siin on kaks videot koolinädalast, kus terve kool oli kaheks grupiks jaotatud. Esimene video on vastasgrupi poistest. Ülesande nimi oli "MTV Boys", kus mõlemad grupid pidid tegema järgi Chris Browni muusikavideo "Turn up the music". Kuna vastasgrupp võitis selle ülesande, otsustasin nende oma siia panna. Teine video on aga meie meeskonnast. Ülesandeks oli välja mõelda koreograafia kava, mis oleks inimese arengust ehk alguses kui sünnid, siis kuidas kasvad suuremaks ja vananed. Muusika oli ette antud, välja tuli mõelda ainult koreograafia kava ja see teistele selgeks õpetada. Meie grupp sai ülesandega ikka nii hästi hakkama! 

Meie tiimi MTV poisid

Meie tiim JA VÕIDUKARIKAS!!!! (kõik pole pildil) Mind pole ilmselt raske üles leida (juuksevärv)

Võit meie tiimile!!!

 Conni, kellega koos laulsime hispaania keelset laulu ja võitsime meie ülesande ära!!!

Meie tiimi cheerleaderid, kõige vasakpoolne on mu vanim õde Cata

Nüüd iseseisvuspäevast (18.september) paar pilti.

 Käisime rodeot vaatamas

 Imeline Tšiili!

 Kui autoga sõites igav hakkab, teeme pilte...

...ja kui kodus igav hakkab, siis teeme ka pilte

Olen unustanud kirjutada igasugustest asjadest. Meil oli siin ka vahepeal õpetajate päev, kuid õpetajate päeva puhul jäi kool ära. Hästi soe päev oli ning otsustasime Cataga midagi teha. 

Hommikul kell 10 läksin juuksuri juurde, sest loomulikult mul niinii heledad juuksed pole ning värv hakkas juba täitsa välja kasvama. Palju siin Tšiilis neil juuksuritel ei tule ilmselgelt heledajuusteliste inimestega tegeleda, mistõttu olin juba enne päris kindel, et ei pruugi soovitud tulemust saada. Ja ega ei saanudki.. Eks mu juuksed sellised keerulised veidi ole, sest pealtnäha mul justkui hästi heledad juuksed, kuid tegelikult mul on pealt kõik blonde triipe täis ja alt on tumedam. Selle asemel, et juuri värvida, tegi ta mulle veel blonde triipe pähe ehk tulemus jäi siiski suhteliselt samaks. Järgmine kord lähen proovin uut juuksurit.. Pärast juuksuri juures käimist läksime Cataga klassivenna juurde, kus oli veel erinevatest klassidest inimesi. Sellel klassivennal on aias bassein ka ning käisime kõik riietega ujumas, tegime pilte, rääkisime juttu ja lihtsalt nii tore päev oli! Hiljem käisime empandasid ostmas, mis on justkui pirukad mille sees on liha/juust. See siin Tšiilis nagu rahvustoit. Tellisime ka pitsat. Õhtul jõudsime koju kuskil kella 22.00 ajal ning olime nii väsinud, et jäime kohe magama.

Üldse kui käin oma õe Cataga kuskil, lasevad alati autod signaali, peatavad üleüldse auto või küsivad nime. Kokku teeme ikka paraja beibe gängi küll - mina oma heledate juustega ning tema oma ilusa välimusega. Teda ajab selline tähelepanu alati kohutavalt närvi, kuid mina endiselt naudin seda!! Vahepeal kui olen ikka jube väsinud ja tusases tujus, siis mõtlen küll, et no ega polnud vaja seda signaalitamist ka veel, kuid üldiselt see nii fun, sellist asja Eestis ju pole! Üks päev läksin üldse bussist maha ning üks mees, kes oli bussipeatuses, ütles mulle "Tere tulemast Tšiili, ilus tüdruk!"

Üks väga teistsugune asi, mis koolis veel vahepeal toimus, oli "Must list". Rääkisin millalgi varem ka, et gümnaasiumi kahes viimases ehk 3. ja 4.klassis meil poisse pole. Ise ma käin gümnaasiumi 2.klassis ning minu klassivennad on kooli vanimad poisid. Igatahes Must List oli list, mille koostasid 4.klassi ehk lõpuklassi tüdrukud ning panid sinna inimesed, kes neile ei meeldi. List oli suurelt üleval koolis ning kõik võisid näha, kes sinna lisatud on. Selline asi toimub koolis iga aasta. Üks päev vahetunni ajal pidid kõik mustas listis olnud inimesed minema kooli õuele, istuma tooli peale ning selga panema prügikoti. Seejärel hakati neile pähe määrima igasugust jama - võid, tainast, sulajuustu, õli, jahu jne. Kõigile oli pandud ka üsnagi alandav hüüdnimi. Näiteks õpilasesinduse presidendi nimeks pandi ühe endise Tšiili presidendi nimi, kes oli olnud väga halb president. Näiteks ühele mu klassiõele pandi mingi oranži multikategelase nimi, sest see klassiõde tahtis värvida juukseid heledamaks, kuid kui siiski loomulik juuksevärv on täiesti must, on raske heledaks saada ning tulemus oli hoopis üsna oranžilähedane. Inimesi oli listis päris palju ning igast klassist. Pärast pidid nad sööma mingit rõvedat asja ja tegema etteaste, mis neil kästi teha. Terve kool oli vaatamas, kes polnud mustas listis, sealhulgas ka õpetajad ja direktor. 

Koolis läheb mul üsna hästi. Pean kaasa tegema juba kõiki kontrolltöid, mis on küll väga raske, kuid eks kuidagi saan midagi ikka kirja pandud. Hinded on muidugi halvemaks läinud, kuid see on mõistetav ja mingeid probleeme sellepärast olnud pole. Paari nädala pärast algab suvevaheaeg, kuid enne seda on veel nii palju töid ja esitlusi vaja teha. Pean tegema ka 7 eksamit - ajalugu, bioloogia, hispaania keel, füüsika, keemia, inglise keel, matemaatika. Ega ausalt öeldes ma ei kujuta ette, mismoodi see hakkab välja nägema. Füüsika, matemaatika ja inglise keel pole hullu, kuid ülejäänud... Tuleb palju õppimist enne eksameid.

Muidu on kõik hästi. Sõbrad on imelised. Tšiili on ilus. Toit on hea. Kool on vinge. Kõik on juba täiesti tavaline ning raske on leida asju, mis mind üllataksid, sest see igapäevaelu, mis alguses tundus nii teistsugune ja harjumatu, on saanud nii normaalseks. 

Kõige lähedasem sõbranna on endiselt Francisca, kellega olen olnud nüüd pinginaaber juba kuu aega. Alguses oli mul raske mõista, et kuidas saab keegi olla niiiniii hooliv ja mõistev, kuid siis sain teada, et ta ise on selles koolis alles teist aastat ja tal oli alguses nii raske kohaneda, sõpru leida ja ennast mugavalt tunda ning ta ei kujuta ettegi, mida mina tunnen, kui olen lisaks uuele koolile ka uues perekonnas, uues riigis, uues kultuuris, sest temal oli raske ainuüksi kooligagi harjuda ning ta tahab teha kõike, et mul oleks hea. 

Franiga koos õpin iga päev nii palju hispaania keelt ka. Ta hakkas mulle hispaania keelt õpetama ja mina talle inglise keelt. Varem olid tal inglise keeles ainult hinded alla 6.0, põhiliselt 5.5, kuid viimaseks tööks õppisime koos, kirjutasin talle välja kõik tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad, seletasin reegleid ning ta sai hindeks 7.0!!!!!  Ülemisel pildil meie inglise keele tööd kõrvuti - kaks seitset! Inglise keele õpetaja nii rõõmustab Frani arengu üle. Lisaks Franile on inglise keeles tohutult arenenud ka mu õde Cata ning parim sõber Javier. Kõik saavad ainult üle 6.0 nüüd tööde eest. Selle eest jällegi arenen ka mina aina rohkem hispaania keeles ning erinevates õppeainetes, sest nad aitavad mind kõige muuga. 

Koige parem Francisca Millard!

Tänaseks lopetan, jube pikaks läks see postitus siin. Kirjutan ilmselt nädala lõpus uuesti, sest hetkel mul aega seda teha ka, neli päeva pole kooli Halloweeni pärast. 

Soojad kallid Andrile ja Karlile seekord! Teised aga olge tublid ning pidage selle külma käes ikka vastu (just saying, et mul siin siuke normaalne rannailm). 

Uskumatu, kui kiiresti on aeg lennanud. Juba 100 päeva tagasi kell 18.00 istusin Tallinna Lennujaamast Tallinn-Helsingi lennule, sealt juba edasi Helsingi-Pariis ning Pariis-Santiago. Varsti näeme, sõbrad!