Wednesday, January 8, 2014

15.detsember-23.detsember

Lubasin kirjutada kolm päeva järjest iga päev uue postituse. Eile oli 1.päev ning kirjutasin jubepikalt kõigest, millest veel mäletasin ja kuna seekord pean oma lubadusest kinni, saate täna lugeda, mis tegin ajavahemikus 15.detsember-23.jaanuar.

Veidi poliitikast.. 15.detsembril oli presidendivalimiste 2.voor. Tšiilis valitakse presidenti iga nelja aasta tagant, kuid vahel võib president jääda veel kaheks aastaks. Eestist on see seetõttu erinev, et Eestis võib president kandideerida lihtsalt nelja aasta möödudes üheks valitsusajaks veel, kuid siin seda pole. Samuti on rohkem presidendikandidaate kui Eestis, see aasta oli vist kuskil 10 kandidaati. 1.vooru valimistel käisin samuti isaga kaasas. Ta hääletas siis Evelyn Matthei poolt. Et hääletada, tuli enne seista pikalt järjekorras. Nad olid nii vaimustunud, kui ütlesin, et Eestis võime lihtsalt võtta telefoni kätte ning valida internetiteel, mis ei võta rohkem kui 2 minutit. Siin ilmselgelt internetiteel valimist pole. 1.voorus kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel saab valida 2.voorus. Teist valimisvooru ei toimu juhul, kui esimeses voorus saab keegi kandidaatitest enam kui 50% häältest. 1.voorus said see aasta enim hääli kaks naiskandidaati - Evelyn Matthei (kelle poolt mu isa hääletas) ja Michelle Bachelet. Esimeses voorus sai Bachelet kuskil 46%, Matthei 27% ning ülejäänud kandidaadid 27% häältest. Juba siis olin ma kindel, et Bachelet võidab. Ta oli Tšiili president enne praegust presidenti Sebastian Piñerat samuti ning nüüd valiti ta tagasi. 2014.aasta veebruaris peaks ta ametlikult presidendiks saama. 

15.detsembril pärast valimistel käimist läksime vanaema-vanaisa juurde, kus olime terve päev basseinis. Seal on alati ikka nii vahva käia.



16.detsembri õhtul läksime kinno vaatama Tšiili filmi, kus üks kohalik näitleja tegi nalja Tšiili valitsuse ning tähtsate inimeste üle. Aru sain üllatavalt paljust, kuid kuna siiski kohalikud inimesed ja tähtsad isikud pole mulle väga tuttavad, oli kohati päris raske naljadest aru saada. 

17.detsembri hommikul saabus Soome vahetusõpilane Aurora, kes elab Valparaísos, Santiagosse. Kutsusin ta neljaks päevaks endale külla. Nii lahedad päevad olid. Käisime kinos, šoppamas, basseinis ujumas, päevitasime, sõime häid sööke ja rääkisime palju palju juttu. Reedel läks ta tagasi Valparaísosse.

Mu armas soomlane


Käisime kinos mu õe, Soome ning Kanada vahetusõpilasega


Teisipäeva õhtul, kui samal päeval kui Aurora Santiagosse tuli, pidime minema kooli, sest 1-6 basicol ehk 1.-6.klassi lastel oli graduacion ning mu keskmine õde lõpetas 2ºbasico. Graduacion on justkui lõpuaktus, kuid autasustatakse õpilasi erinevate asjade pärast. Pärast on kõikidel klassidel eraldi nö klassijuhatajatund. Kolmapäeval oli 7ºbasico kuni 3ºmedio graduacion ehk minu ja Cata lõpuaktus. Nii jube oli 33 kraadises kuumuses olla koolivormiga, kuid meenus jällegi, kui ilus mu kooli koolivorm ikka on. See tõesti ilus. Nii tore oli sellel päeval näha kõiki oma klassikaaslaseid. Graduacioni ajal istusin oma klassivenna Javieri kõrval ning meenusid need koolipäevad, kui sai temaga koos tundides istutud. Nii palju nalja sai ja ma armastan oma klassi ikka nii palju. Need inimesed said mulle nii ruttu kalliks ja südamelähedaseks. Pärast klassijuhatajatundi tahtsid mu vanemad küsida klassijuhatajalt, et kuidas mul see aasta möödus ning kas õpetajad üldises plaanis minuga rahul. Sain nii palju kiitusi jälle ning mu hostvanemad olid ka nii uhked. Sellised momendid teevad mind nii õnnelikuks.
Eelmise ning ka tulevase aasta pinginaaber Fran Millard, parim neiu

Kõige ilusamad ja suurema südamega Tšiili poisid Javier ja Francisco, mu kõige lähedasemad sõbrad

Tulevane IIIºmedio, nii kalliks saanud inimesed

Mu suurepärane õde Cata


21.detsember tegime esimese jõulukülastuse. Läksime Viña del Mari, kus elab mu isa ema õde ehk vanatädi koos oma mehe ja emaga. Ehk vanatädi, vanatädi mees ning vanavanaema. Vanavanaemal on vanuseks 95 aastat. Veidi aja pärast tuli ka üks isa õdedest oma pojaga ning vanaema. Pärast nende külastamist läksime perega randa, mis on kindlasti üks mu lemmikumaid kohti maailmas. See Viña del Mari rand (kus käisime ka vahetusõpilaste ja tugiisikuga) on lihtsalt uskumatult ilus, eriti õhtul kui päike loojub ning siis, kui juba täitsa pime on. Nii ilus!







22.detsembril tegime õhtul 3 tundi küpsiseid, samal ajal käis Michael Buble jõululauludega plaat. 







Iga päev enne jõule käisime ka uusi jõulukinke ostmas. Kuna siin on perekond nii tähtis ja rõõmu tahetakse kõigile teha, oli listis 29 sugulast, kellele pidime kingi leidma. Väikestele õdedele ostsime samuti mina ja Cata jõulukingid ehk enne jõule veetsime mitmeid mitmeid tunde kogu aeg poodides kinke otsides.

Kui poes šopates jalad ära väsivad

Poes müüdi nii lahedaid telefone






Kõik, mis juhtus ajavahemikus 2.detsember-14.detsember

Ma pole kirjutanud väga ammu. Ma tean. Suurimad vabandused sellepärast. Ma üritan seda viga enam mitte teha, et hoian teid nii kaua teadmatuses ja ei anna endast märku siit seitsme maa ja mere tagant. Pikema jututa panen teile kirja nüüd kõik tähtsa, mis mulle meenub alates 2.detsembrist kuni 14.detsembrini, sest kirjutada on rohkem kui paljust. Kirjutada on meeletult paljust. Kuna korraga ma liiga paljut kirjutada ei taha, siis homme tuleb postitus ajast 14.detsembrist jõuludeni ning ülehomme jõuludest aastavahetuseni. Pidupäevad mu blogi suurtele austajatele.

2.detsember oli siis koolis mul viimane eksam. Füüsika eksam. Klassi üks parimaid tulemusi jällegi. Sellega lõppes ka kooliaasta. Ma võin enda üle olla päris uhke, kuigi olen endas nüüd tagantjärele veidi pettunud seetõttu, et ei õppinud rohkem hispaania keelt kooliajal, vaid suhtlesin pigem inimestega, kes inglise keelt oskasid, inglise keeles. Hispaania keelest pikemalt räägin teile veidi hiljem. Igatahes 2.detsembril pärast füüsika eksami lõppu läksin koju ning langesin tugitooli pikali ja nautisin eksamite lõppemist. Need olid kohutavalt rasked ikka, kuid reaalainetes tegin klassi parimaid tulemusi. Kaua ma tugitoolis lösutada ei saanud, sest mu kolm klassiõde - Espe, Valentina ja Valeria - tulid meie juurde. Veidi aja pärast läksime šopingukeskusesse vaheaja algust tähistama nautides head sööki ja juttu rääkides. Õhtu saabus ruttu ning öösel vaatasime filmi. Tore päev toredate inimestega.

4.detsembril käisin ma oma tugiisiku ning kõikide vahetusõpilastega, kelle tugiisik ta on, linnas nimega Viña del Mar. Mu tugiisikul on see aasta 7 vahetusõpilast, kelle tugiisik ta on. Seda on väga palju. Tavaliselt on ühel tugiisikul 1-2 vahetusõpilast. Minu tugiisik, Omar, on aga väga hinnatud ning talle antakse alati kõige rohkem. Niisiis läksime kolmapäeval, 4.detsembril Viña del Mari mina, tüdrukud Soomest, Tšehhist, Saksamaalt, Kanadast, Taanist ning meie kõigi lemmik poiss USAst. Enne Viñasse minemist käisime ka lähedalasuvas linnas nimega Valparaíso, kus vaatasime ringi, tegime pilti, ajasime juttu. Valparaíso on sadamalinn ning tahtsime minna paadiga ringi sõitma, kuid see oli üks ainukesi külmasid päevasid mu siinoldud aja jooksul ning tuul oli ka tugev, mistõttu otsustasime mitte minna. Kuna teine Soome vahetusõpilane, Aurora, elab Valparaísos, siis otsustasime temaga kokku saada. Läksime kõik restorani sööma. Restoranis pani teine Soome vahetusõpilane, Kukka, oma koti käsitoe peale, mis oli väga halb otsus.. Natukese aja pärast oli see sealt läinud. Jah, see varastati ära nii osavalt meie kõigi ninade alt, et mitte ükski meist ei märganud. Kahjuks olid tal kotis kaks väga tähtsa asja - kaamera ja telefon. Rahakoti oli ta laua peale pannud, vähemalt sellega vedas. Terve järgneva päeva käisid kõik nii ettevaatlikult oma asjadega ringi. Pärast Valparaísos kõhu täis söömist läksime Viñasse. Viña del Mar on tuntud oma ilusate randade poolest. Ilm oli selleks ajaks soojemaks läinud ning Owen, mu lemmikutest lemmikum USAkas ütles "yolo" (andestust vanemad lugejad, kes sellest aru ei saa) ning otustasime minna merre ujuma. See oli jääkülm. Ma ei tundnud tervet oma keha pärast meie väikest suplust. Aga nagu Owen ütles, siis yolo. On mida mäletada sellest päevast ning nii lahe oli. 








8.detsembril oli meie klassi paseo de curso, mis on siin vist igas koolis või vähemalt mitmetes. See on terve klassi päev koos vanematega. Veedetakse koos aega ning pered saavad omavahel suhelda. Siin on klassikaaslaste vanemad väga lähedased. Meie paseo de curso oli mu klassiõe Antonia maakodus, kus tal on supersuur maja suure basseini ja aiaga. Neil olid seal ka hobused. Terve päev päevitasime, olime basseinis, rääkisime juttu, sõime. Ma armastan oma klassi nii palju.







12.detsembril oli mu väikseima õe Josefa jõulunäidendi esitus koolis. Pärast seda läksime hiina restorani, sest vanematel oli 15.pulma-aastapäev.

13.detsembri õhtul käisin peol. See pidu on märkimisväärne, muidu pidudest pole siia kirjutanud, sest need kõik nagunii alati mu südames ja ei unune, kuid 13.detsembri oma pean teiega jagama. Mu klassiõel Connil on kaks parimat sõpra, kes on mõlemad väga ilusad poisid nii seest kui väljast. Reedene pidu oli ühe selle parima sõbra sünnipäev. Nii tore oli näha neid kahte poissi. Ma sain nii paljude inimestega tuttavaks ning kästi ka laulda, sest keegi mu klassist pidi ilmselgelt mainima, et ma pole ainult blondid juuksed, vaid ka laulan ja mängin klaverit. Kui 10 inimest ümberringi ikka tahavad laulmist kuulda, siis ei saa nagu "ei" ka öelda. Pärast laulmist sain nii positiivseid kiidusõnu. Nüüd tuleb parim osa.. Istusin õues Conniga, rääkisime juttu, kuni üks poiss tuli meie juurde, kelle nimi oli Hans. Rääkisin temaga enne ka seal peol paar sõna, kuid nüüd ta tuli minuga pikemalt rääkima. Peagi lahkus Conni meie juurest ja jäimegi ainult kahekesi rääkima. See oli esimene moment, kui avastasin, kui heaks on mu hispaania keel muutunud. Me rääkisime pikad jutud maha hispaania keeles. Järsku hakkas mul väga külm, sest oli öö ning olin lühikeste varrukatega pluusiga ja siis juhtus peaaegu kõige armsam asi. Ta tõi mulle enda kampsuni!!!!!! Kõige armsam asi juhtus siis, kui ma hakkasin ära minema ja talle ta kampsunit tagasi andma. Ta ütles, et eiei, võta see endaga, siis mul põhjust sind uuesti näha!!!!! Ta oli nii tore ja armas poiss! Koju jõudes lisasin ta facebookis sõbraks, sest ta kirjutas mulle enda nime telefoni ning kohe kui mu sõbrakutset nägi, kirjutas et tal oli väga hea õhtu ning tore oli minuga rääkida. Leidub ikka armsaid inimesi küll. Terve pidu ja öö oli muidu väga lahe. Sai palju tantsitud ja puusi liigutatud. Inimeste puusad liiguvad siin küll ikka väga hästi ning ei leidu kedagi, kes ei oskaks tantsida.

Järgmisel päeval, 14.detsembril sain kokku Helenaga, kes oli vahetusõpilane Tšiilis 2009/2010 ehk maailma ühe tugevaima maavärina ajal, mis toimus 2010.aastal Tšiilis. Ta tuli nüüd esimest korda pärast vahetusaastat tagasi Tšiili ja nii lahe oli kuulata ta elust Tšiilis erinevaid lugusid. Nii naljakas oli ka rääkida eesti keeles, eriti teades, et keegi nagunii midagi ei mõista ja võime rääkida mida iganes soovime. Saime linnas kokku, tulime siis minu juurde, näitasin talle enda maja ning läksime välja sööma. Terve aja aina rääkisime ja rääkisime. Päev möödus nii ruttu. Kuna Helena kindlasti loeb seda postitust, siis aitäh sulle Helena supervinge päeva eest ning loodan, et su Boliivia reis möödus ka edukalt. Ole tubli!

Lõpuks suutsin ennast kokku võtta ning teile siia kirja panna, mis olen teinud. Asi lihtsalt selles, et eriti kuna nüüd suvevaheaeg, siis iga päev nii palju toimetusi, et ei viitsi ega jaksa siia kirja neid enam panna. Praegu tekkis veel eriti suur vahe ka ning see mõte sellest, kui paljust mul on vaja kirjutada, tegi mind veel laisemaks ning lükkasin kogu aeg edasi siia kirjutamist. Nüüd sain aga lühendatud ajavahemikku, millest teile ülevaate pean tegema ning homme kirjutan juba oma jõulueelsetest tegevustest ja toimetamistest ning ülehomme jõuludest ja aastavahetusest. Hoidke kursis, peatse kohtumiseni, enam teid alt ei vea!

Wednesday, December 11, 2013

Eelmise postitusega kaasa käivad pildid



                                   Fantasilandiaaa!!!









                                  Viimane koolipäev!!!!!! 





Tuesday, December 10, 2013

"Sa oled juba nagu täiesti ladina tüdruk, paar kuud veel ning Eestis on veel üks inimene vähem, sest sellest vaikselt rääkivast eestlasest on saanud täielik tšiilikas"

Mul on olnud viimasel ajal nii kiire. Praegugi olen jõusaalis ratta peal, samal ajal seda postitust kirjutades, sest muidu ma ei jõuakski siia millalgi kirjutada. Suvevaheaeg on kestnud nüüdseks nädal aega. Eelmise nädala esmaspäeval oli viimane eksam, milleks oli füüsika eksam. Hüppan nüüd korraks tagasi üleüle-eelmise nädala reede peale, millest unustasin siia kirjutada...

Üleüle-eelmise nädala reedel oli koolis IV medio tüdrukute ehk lõpuklassi lõpetamine. Kuna ma olen nende kuudega saanud koolist nii palju sõpru, ka vanimast klassist, oli see minu jaoks päris emotsionaalne, sest seal klassis on mitmeid tüdrukuid, kes on mind erinevates situatsioonides aidanud ja saanud mulle lähedaseks. Kurb on mõte, et järgmisest aastast, kui olen ise III medios ehk eelviimases klassis (Eesti mõttes seega 11.klass), pole neid enam koolis näha igapäevaselt. See on nii kurb. Lõpetamine oli nii ilus, kõik tüdrukud nägid nii kaunid välja. Peaks mainima, et lõpetamisel kandsid kõik koolivormi. Lauldi ka Tšiili hümni ning sealt tuli mul esimest korda idee õppida Tšiili hümn selgeks. Kuna saan hümni sõnadest aru, siis ei jäänudki mul muud üle, kui õppida need veel ainult pähe. Nüüd on mul ka lisaks Eesti hümnile selge mu teise koduriigi hümn - Tšiili hümn.

Õhtul koju jõudes olime alguses meeletult üllatunud, kui Cata voodi peal oli kellegi kott. Hakkasime majas ringi käima ja hüüdma, et kes siin on, ning peagi nägime, et üks meie klassiõde, Valentina, oli otsustanud meile üllatuse teha ja tulla ööseks meie juurde. Valentina on meie perele nii lähedane tüdruk, umbes nagu minu perele on Cälli ja Grete, seega ta lihtsalt oli koos meie emaga nende voodis ja ajasid juttu.

Laupäeva hommikul läks Cata mingile rahvusvahelisele bioloogia asjale, ma ei oskagi öelda täpset eestikeelset vastet, seega "rahvusvaheline bioloogia asi" peaks sobima ma loodan. Mu hostema saab iga aasta oma töökoha kaudu piletid fantasilandiasse ning kuna Cata pidi terve päev olema sellel "asjal" ning piletid olid just selleks laupäevaseks päevaks, tuli Valentina meiega kaasa. Mul oleks ilma temata olnud nii igav, sest fantasilandia on üks suur lõbustuspark, aga kuna mu õed on nii väiksed, siis oleksin muidu pidanud igal pool üksi käima. Käisime peaaegu kõikidel atraktsioonidel ning päeva lõpuks oli mu süda niiii paha! Päev oli vaatamata sellele supervinge!

Pühapäeval õppisin eksamiteks, sest üle-eelmine nädal olid mul iga päev eksamid. Olin terve päev üksi kodus seega oli hea rahulik õppida.

Üle-eelmise nädala reedel koolist koju jõudes olin ma nii väsinud, et jäin kohe magama ja magasin 5 tundi pärast eksamit. Üles ärgates olid õed toonud kuuse tuppa, mis oli muidugi võlts. Öeldes neile, et Eestis on põhimõtteliselt igas peres päris kuusk, ka minu peres, olid nad nii üllatunud ja ärevil, küsides mitu korda üle, et kas tõesti on ikka päris kuusk. Kaunistasime kuuse ja maja ära, kuusk on nii ilus! Muidugi oli väga naljakas kaunistada kuuske suveriietes samas kui õues üle 30 kraadi. Pärast õhtul vaatasime Cataga filme.

Laupäevast ma ei mäleta väga midagi, sest sellest päevast pole ma pilte ka teinud. Mäletan ainult, et käisin Jose ja Jesuga järjekordselt basseinis ning muud ilmselt ei teinudki. 

Pühapäeval käisime hostema parima sõbranna maakodus, mis oli meie kodust veidi enam kui kahetunnise autosõidu kaugusel. Neil oli seal nii ilus maja basseiniga, ümberringi mäed. Sealt sain endale korralikud päevitusjäljed ja põlesin ära. Ka peanahk põles ära. Väga valus. Sellel ema parimal sõbrannal on 16-aastane poeg, Benja nimeks. Olen temaga ka varem koos olnud, sest ta on üks Cata parimaid sõpru. Benja oli ka seal maakodus ning ta 11-aastane õde Antonia samuti, seega oli päev nii naljakas ja tore, see pere ilmselt mu lemmik, kellega olen siiani siin Tšiilis tutvunud.

Eelmisest nädalast ning sellest, mis olen sellel nädalal teinud, kirjutan lähipäevadel, sest see postitus on nii pikaks jälle läinud, kuid rääkida on veel paljust. Pealegi olen siin sellel rattal jõusaalis juba nii kaua vändanud, et tagumik valutab. Üritan sellel nädalal veel kaks postitust teha, et jõuda kõigega järjele, millest olen tahtnud siia kirjutada. Soojad tervitused teile kõigile siit 30 kraadisest Tšiilist!