This heart of mine was made to travel this world

 kui vahetusõpilased kohtuvad ehk paremalt - Adam Taanist, Paloma Kanadast, Diane Prantusmaalt, Liisa Eestist, neiu-kelle-nime-unustasin Tšehhist, Owen USAst, Huanli Hiinast, Hanna Saksamaalt ja saksa-Hanna hostõde

Pilt on tehtud YFU 50.sünnipäeva galal, mis oli üks ilusamaid ja toredamaid õhtuid/öid siin oldud aja jooksul. YFU tähistas siis oma 50.sünnipäeva ühel reedesel päeval, kui mul oli just koolis olnud nii raske ja väsitav päev. Alguses kohe ei jaksanudki mõelda sinna minemisele, kuid kuna selle eest olin juba maksnud ning teadsin, et kohale peaks tulema mitmeid vahetusõpilasi, mõtlesin ikka kohale minna. 

Kohale jõudes sain aru, et tegu on väga piduliku sündmusega, kõik olid nii viisakalt riides. Sisenedes nägin ühte Tšiili YFU töötajatest, keda olen varem juba näinud erinevatel YFU üritustel. Ta ütles mulle, et YFU Eesti tegevdirektor Oliver Kontram on ka täna siin. Oliveri olin Eestis enne tulekut mitmeid kordi näinud, sest temaga oli mul lepinguvestlus ning kui tegelesin enne siia tulekut Eestis oma rahvusvahelise faili ning viisaga, siis nägin teda mitmeid kordi YFU kontoris. Oliveril oli kaasas ka sõber. Nad olid eelnevalt käinud juba Uruguays, Argentiinas, Peruus ja Boliivias kui ma ei eksi ning olid just hommikul jõudnud Tšiili. Kohal oli ka Liina, kes elab Tšiilis. Liinaga sain just üks päev kokku seega teadsin ka teda. Nii naljakas oli eesti keeles rääkida ja veel kolme inimesega! Rääkisin erinevaid lugusid, mis mul siin Tšiilis juhtunud on, sõime meeletult head sööki, rääkisin juttu vahetusõpilastega, ühesõnaga oli nii fun ja meeldejääv õhtu. 

Tšiilis tähistatakse halloweeni päris uhkelt. Saime halloweeni puhul isegi koolist vaba päeva. Õhtul käisid väiksed õed karjumas uste taga "Komm või trikk", käisin nendega kaasas ja see oli nii naljakas. Nad said ikka meeletult palju komme.

Koolis oli pärast halloweeni igasuguste asjade müük. Selliseid päevi on päris palju olnud, kus nädalavahetusel tullakse kooli müüma näiteks empanadasid, erinevaid kooke jms ning lihtsalt räägitakse juttu. Minu klassikaaslased müüsid ka erinevaid asju selleks, et koguda raha järgmise aasta reisi jaoks Kuubale. 3.klass käib siin alati kuskil reisil aasta lõpus, näiteks praegune 3.klass ehk meist aasta vanemad tulid just tagasi Euroopa tripilt, mis oli 3 nädalat pikk - 1 nädal olid nad Madridis, 1 nädal Pariisis ning 1 nädal Londonis. Minu klass tahab järgmine aasta minna Kuubale, nii kurb, et ma sellel ajal enam siin pole. Igatahes sellel päeval kuskil kella 13 ajal panime ennast Cataga (vanim hostõde, kes käib minuga ühes klassis ka) valmis ning läksime kooli poole, sest hostema ja teised kaks õde olid juba seal. Kuna kõht oli tühi, võtsime emalt raha ning läksime Cataga mcdonaldsisse. Pärast seda olime kuskil 6 tundi koolis asju müümas ning hiljem läksime klassiõe Antonia juurde Valentina ja Cataga.

Antol on hästi ilus korter. Ta vanemad ostsid kaks korterit ning lõhkusid vahelt seinad ära, mistõttu on tal majas kõike topelt - kaks kööki, topeltmagamistubasid, kaks elutuba jne. Ta korter on hiigelsuur ning asub nii ilusas kohas Santiagos. Lisaks elab ta 18.korrusel ehk kui aknast välja vaadata õhtul, siis on näha Santiagot tuledes, mis on niinii ilus! Anto juurde jõudes tegi ta ema meile burgerit ning tellisime sushit. Polnud kordagi siin oldud aja jooksul sushit söönud, see oli jumalik. Vaatasime Twilighti  neljanda osa teist osa ehk Breaking Dawn'i 2.osa hiigelsuurest telekast, sõime sushit, rääkisime juttu. Nii tore õhtu nii toredate tüdrukutega.

 Cata ja Anto

Meie superarmas koer

Kui tunnis ei viitsi tööd teha

 Kui tunnis ei viitsi tööd teha vol 2

 Enne kehalise tundi

Üks nädalavahetus käisime vanaema-vanaisa juures, kus elab ka mu isa õde, kelle peres on Tšehhi vahetusõpilane. See on üks mu lemmikuid kohti, sest seal on ümberringi nii ilusad mäed, vanaisa teeb iga kord maailma parimat liha, neil on 5 koera, jänesed, hobune, bassein sooja veega. See nagu maakoht, nii armas. Korjasime kirsse ja vaarikaid, sõime vanaisa tehtud maailma parimat liha, rääkisime juttu.

 maalaps

Ilmad on siin nii soojad ning kuna mu korteril on õues bassein, siis sai ka seal üks paev õdedega käidud. Õpetasin väikseid ujuma.

Enne basseinis käimist Jesuga

Pärast basseinis käimist Josega

Vaheajast lahutab mind veel ainult üks eksam. Siiani olen teinud bioloogia, matemaatika, hispaania keele, keemia ja ajaloo eksamid. Esmaspäeval on viimane, füüsika eksam. Need on meeletult rasked, kuid valikvariantidega, mis leevendab siiski minu jaoks kõike, sest saan vähemalt midagigi loogilist panna, kui õiget vastust ei tea. Siiani kõige paremini olen teinud keemia eksami, mille eest sain hindeks 6.3 (parim võimalik - 7.0). Klassi parim oli 6.4, mis tähendab seda, et olin üks klassi parimaid HISPAANIA KEELSE EKSAMI TEGEMISEL!!!! Esmaspäeval hakkab mu kolmekuune suvevaheaeg ning juba kolmapäeval lähen tugiisiku ning mõndade vahetusõpilastega Viña del Mar'i, kus olen varem juba oma siinse perega korra käinud, see on nii ilus koht. 15.detsembrist 21/22.detsembrini tahaks ette võtta oma esimese reisi avastamaks Tšiilit. Loodetavasti saan külastada Mairit, teist Eesti vahetusõpilast siin Tšiilis, kes elab bussiga minnes 8 tunni kaugusel asuvas linnas nimega Nueva Imperial. See peaks olema päris lähedal suuremale linnale nimega Temuco, kus tahaksin ka ära käia kindlasti, kui juba sinna kanti lähen. Kõigepealt peab Mairi pere lubama ning siis minu pere, kuid loodan, et kõik laheb nii nagu soovin ning saan talle veel enne jõule külla minna.

Tänaseks lõpetan, kuid järgmine nädal on plaanis kirjutada 2 uut postitust. Hoidke end kursis, ärge külmetage ja olge tublid!

Justin Bieberi kontsert 12/11/2013

Estadio Nacional. 33 kraadi kuumust. Enam kui 7 tundi ootamist. Ehk postitus Justin Bieberi kontserdist eelmise nädala teisipäeval.

Oli siis esmaspäev, kui veetsin oma järjekordset pikka koolipäeva koolipingis olles. Mõtlesin just, et ei tea millal see Justin Bieber täpsemalt Tšiili tulebki. Olin kuulnud juba varem, et millalgi novembris. Tuli vahetund ja rääkisin klassiõdedega juttu nagu alati kuni üks neist ütles järsku "MAÑANAAAA, JUSTIN BIEBER" ehk homme Justin Bieber. Ma olin alguses päris löödud, sest lootsin, et ta tuleb veidi hiljem ja saan ka pileti osta ning enne oma hostvanematelt luba küsida jms, sest mu siinsele perele ei meeldi väga viimase minuti otsused. Ütlesin niimoodi väga kavalalt justkui mööda minnes, et nähhh ma tahan kaaaa. Seesama klassiõde alguses ei pööranud sellele erilist tähelepanu, rääkis edasi oma Justini juttu ja ma ütlesin uuesti, et tahaks ka ikka. Ta vastas selle peale et ma muidugi läheksin koos tema ja Valeriaga, kes on üks teine klassiõde, aga et pilet on väga kallis. Ma küsisin et kas tõesti pileteid on veel alles ning ta vastas et ta ema võib mulle ka osta. Saatsin siis värisevate kätega hostemale sõnumi, et kas see okei kui homme lähen ta kontserdile ning kui sain loa, oli asi kindel. Justin Bieber, homme kohtume.

Terve päev olin ma justkui teises maailmas ja kargasin igalpool ringi. Ma olin nii õnnelik. Õhtul ei suutnud magama ka jääda ning sain see öö päris vähe und.

Hommikul ärkasin kiiremini kui kunagi varem, sest peas oli mõte "veidi enam kui 12 tundi veel". Koolitunnid möödusid aeglasemalt kui kunagi varem. Iga tund venis ja minutid olid kui tunnid. Lõpuks lõppesid 6 tundi ning saime kooli inspektorilt loa neljast viimasest tunnist lahkuda. See oli eriti hea tunne - lahkuda koolist JUSTINI kontserdi pärast ning eriti just sellisel päeval, kus pidi religioonis kahes viimases tunnis kontrolltöö olema.

Võtsime inspektori juurest tembeldatud päevikud lubadega koolist lahkuda ning kooliukse juures ootas meid Coni ema. Jalutasime neljakesi - mina, Coni, Valeria ja Coni ema - Coni juurde, kus sõime lõunasööki ja vahetasime riided. Nii palav päev oli. Kell 13.40 väljusime ta kodust ning läksime Estadio Nacional'ile, kus pidi enam kui 7 tunni pärast hakkama Justin Bieberi kontsert.

Kohale jõudes oli seal juba tohutult inimesi. Väljas olid ka tuletõrjeautod ning lasti suurtest voolikutest vett inimestele peale, sest väljas oli lihtsalt nii palav ja inimesi, kes kontserti ootasid oli nii palju. Pärast kolme tundi ootamist tehti väravad lahti. Täiesti uskumatu kuidas kõik kõigist üle jooksid. Kuna olime enda väravate juures esimesed, saime esimeste seas enda bloki juurde ning valida kohad. Kohad olid head, nägi kõike mis laval toimus. Nüüd oli jäänud oodata veel 3 tundi soojendajani ning 4 tundi Justin Bieberini.

Ootamise ajal karjuti igasuguseid asju. Kõige naljakam minu jaoks oli muidugi "tahame blondiet", sest Ladina-Ameerikas kõik enamasti mustade juustega ning ilmselt ta "blondide juuste" pärast armastatakse teda siin veel rohkem ning ta välimus siinsete tüdrukute jaoks nagu inglil (mitte muidugi ainult siinsete neiude jaoks..) Ning nagu alati, sain ka mina enne kontserti palju tähelepanu, sest alati inimesi huvitab miks ma nii heledate juustega olen ning kui juba teada saadakse, et ma pole kohalik, tekib järsku kõigil NII palju küsimusi. Eriti vinge on muidugi fakt, et suutsin kõigest aru saada ning kõigele vastata.

Soojendajateks olid Owl City ja Carly Rae Jepsen. Kui nad ära esinesid, öeldi, et nüüd tuleb lavale Justin Bieber. Kõik karjusid ja nutsid. Justin Bieberi asemel tuli ekraanile hoopis 10 minutit, mis hakkasid jooskma. Pärast 10 minutit pidi ta lõpuks lavale tulema. Iga kord kui üks minut jälle möödus, kisasid kõik aina valjemalt. Kui oli ainult üks minut jäänud, nutsid kõik mu ümber olevad tüdrukud. Lõpuks tuli ka tema, Justin Bieber, miljonite tüdrukute lemmik lavale. Siis nutsin ka mina.

Praegu on käsil ta "Believe" tuur ehk uue albumi Believe esitamine. Laulud olid nii head, show hea, tantsijad head, poiss hea. Lisaks laulmisele mängis ta klaverit, trumme ja kitarri. Näidati ta lapsepõlvevideosid, esimest "Baby" video, kuidas ta kuulsaks sai, kuidas räägiti temast ainult uudistes, kuidas sai temast populaarseim teismeline. Väga võimas oli kõik see, mis nende tundide jooksul laval toimus. Mu lemmiklaulu "Be alright" laulis ta üksi ilma kellegi teiseta laval ise kitarri mängides. See oli nii ilus ning emotsionaalne nagu ma olen, ei jäänud ka siis pisarad tulemata. Kontsert lõppes muidugi looga "Baby".

Koju jõudes oli mu südames üheaegselt rõõm ja kurbus. Kurbus, sest see imeline kontsert sai läbi, kuid rõõm, et sain seda vaatamas käia. Nii vinge oli, aitäh Justin Bieber ja aitäh issi, et võimaldad mul sellistel kontsertidel käia ja üldse tänu sinule olen ma siin.

Koolide erinevused

Kuna on hommik, kell on 12.00, ma ei viitsi veel voodist tõusta ning mul on hetkel viitsimist telefonis kirjutada, siis teen teile siia seekord postituse minu siinse Tšiili kooli (Colegio Universitario Ingles) ja Eesti kooli (Tallinna Inglise Kolledž) erinevustest, sest nüüdseks olen kooliga siin täielikult ära harjunud, aru saanud, mis-kus-kuidas-miks asjad käivad ning kusjuures põhiliselt selleks, et kõik on juba minu jaoks nii normaalne, et vahepeal raske meenutada, et kuidas Eestis täpselt ikka asjad selle, teise ja kolmanda koha pealt käisid, et ragistan nüüd ajurakke ja kirjutan välja nii palju erinevusi kui meelde tuleb, sest muidu veel rohkem siin olles ei mäletagi enam kuidas Eestis asjad olid ning ei saagi selletaolist postitust teha. 

PS! Kõik punktid siin ei iseloomusta kõiki Tšiili koole, sest ma ei kirjuta üldiselt Tšiili koolidest, vaid võrdlengi just TIKi ja CUI erinevusi.

PS 2! Palju vähem oleks punkte, et mis koolides sama on.

*Koolides on Eesti mõttes 8 (basico) põhikooli klassi ja 4 (medio) gümnaasiumi klassi. Kui käid nt selles basico pooles, ütleme siis et 7.klassis, siis küsimuse peale "mitmendas klassis sa käid?" ütled "septimo basico". Mina käin segundo medio's ja järgmisest aastast pärast suvevaheaega neli kuud III medio's.

*Kodutöid on kordades vähem.

*Tunde on päevas jällegi rohkem. Nädalas on mul see aasta 46 tundi (3x10, 1x9, 1x7), kuid järgmisest aastast 47 tundi (4x10, 1x7).

*Kool on väiksem, kuskil 400-500 õpilast.

*Kõik tunnid (va kunst, muusika, tehnoloogia) toimuvad ühes klassis ning õpetajad vahetavad klasse mitte õpilased.

*Alati on kaks tundi korraga (1h pikkus 40min) ning siis on 20-minutiline vahetund (Eestis on üks tund 45 minutit ning siis 10 minutit vahetundi).

*Söök võetakse ise kaasa. Üldiselt on see termoses, kuid kuna koolis on mikrolaineahjud, siis mitmetel ka karbis.

*Koolis müüakse jäätist, mis on nii odav, kuskil 20 euro senti.

*Kooli peab tulema 8.00, kuid tunnid algavad 8.15. Nende 15 minuti jooksul saavad kõik kes tahavad millegi eest vabandada või tänada, terve klassi ees seda öelda. Siis loetakse meie isa palvet, mis on mul kusjuures hispaania keeles juba peas.

*Hommikul kooli tulles peab põsemusi tegema kõigile kellega kokku puutud. Tšiilis tehakse üks põsemusi vasakule põsele.

*Koolis on koolivorm.

*Kõik käivad koolikottidega, mis on ikka palju mugavam, kui Eestis see käekotiga käimine. Enne siia tulekut polnud ma koolikotiga käinud koolis ikka vähemalt 4 aastat.

*Õpilased arvavad, et neil on palju õppida, kui neil on üks töö ja vaja teha presentatsioon.

*Õpetajad on nagu sõbrad. Vahel tunni ajal mängitakse kabet koos, tantsitakse terve klassi ees, õpetajaid kallistatakse, tehakse põsemusi, lüüakse high five, räägitakse armumuredest.

*Poisid ja tüdrukud on väga lähedased. Alguses kui kooli tulin, ei saanud üldse aru, kes kellega käib, sest kõik katsuvad, kallistavad, musitavad kõiki.

*Hindeid pannakse 1-7 ning on ka komadega hinded nt 1.1,1.2,1.3.....1.9 jne.

*Üsna tavaline on see, et vahepeal tunnis ei tehtagi midagi, lihtsalt räägitakse juttu kaks tundi.

*Õpilastel on aega tegeleda kooli kõrvalt mitmete asjadega.

*Koolis on viis erinevat spordiala, millega saab tegeleda - korvpall, akrobaatika, jalgpall, kergejõustik, võrkpall.

*Iga aasta lõpus on vaja sooritada eksamid õppeainetes, kus keskmine hinne on alla 6.5.

*Kool hindab väga neid, kes teevad sporti koolis ning kuna võistluseid on palju, kus tuleb kooli esindada, siis need, kes teevad ülaltoodud asjadest mingit sporti, neil võib olla keskmine hinne 6.2, et mitte eksamit teha (6.2 on paljuuu lihtsam saada, nt minu õde Cata mängib võrkpalli ja tal on mitmetes õppeainetes justnimelt 6.2, mis päästab ta eksamitest).

*Tänu sellele, et on vähem kodutöid ning õpilaste-õpetajate suhted pole pingestatud, on nii õpilased kui ka õpetajad vähem stressis.

*Kõik õpetajad naudivad oma tööd (palk on õpetajatel samamoodi väike nagu Eestiski)

*Vahel on klassijuhatajatunni asemel tund nimega "teatro", kus saame oma tundeid väljendada, välja elada, arutada erinevatel teemadel. See on üks mu lemmikumaid.

*Hinded alla 4.0 on punased hinded ehk oled läbi kukkunud. Olen siiani saanud matemaatikas ühe 3.5, sest väga palju oli hispaaniakeelset teksti, mida ma ei mõistnud. Muidu oli ka raske töö.

*Õpitakse ühte võõrkeelt - inglise keelt. TIKis õpin ka saksa ja vene keelt.

*Kool on katoliiklik.

*"Private school" ehk selle eest tuleb maksta.. ja mitte vähe.

*Kui tunnis midagi lubamatut teed (oled telefonis, ei tee kaasa vms), siis saadetakse inspektori juurde.

*Klassis on üksikud lauad, kuid kokku on lükatud ühes reas kaks lauda, teises kolm lauda ja kolmandas kaks lauda. Tööde ajal lükatakse lauad laiali, et ei saaks spikerdada.

*Töid pole üldse nii palju, kuid kui on töö, siis see üldiselt väga pikk, raske ja suure materjali peale.

*Minu koolis pole paralleelklasse, ainult üks 35 õpilasest koosnev klass on lennus.

*Kahes viimases klassis pole poisse.

*Mulle meeldib koolis käia. Eestis meeldis ka, kuid teistel põhjustel. Seal pingutasin terve nädal reedete nimel, et siis tunda mõnu nähtud vaevast. Siin on kõik teisiti.

Kus nüüd tuli alles palju punkte! Kokkuvõtteks võin öelda, et eks igal koolil on nii halbu kui ka häid pooli, seda ka siinsel koolil, aga ma olen nii rahul ja õnnelik.