Sunday, March 3, 2013

Sammud 1-10 ehk miks otsustasin minna vahetusõpilaseks, kuidas valisin vahetusriigi ning mida olen pidanud tegema, et saada vahetusõpilaseks.


Hola!

Kuna ma usun, et blogilugejateks hakkavad olema enamasti siiski mu sõbrad ja tuttavad, siis teate juba kõik, et selle aasta juulist järgmise aasta juulini olen vahetusõpilane Tšiilis. Siin siis on mu esimene postitus ning kirjutan täpsemalt, kust tuli idee minna vahetusõpilaseks, miks valisin just selle riigi ning mis sammud olen pidanud siiamaani enne ära tegema, et minna vahetusõpilaseks.


Kust tuli idee minna vahetusõpilaseks ning miks just Tšiili?

Kuna mu vend Evert käis aastal 2009 vahetusõpilalasena Saksamaal, hakkas see mõte mullegi meeldima. Käisime tal Saksamaal ka külas ning kõik see tundus mulle nii lahe, kui ta rääkis, kui palju uusi tuttavaid ta on saanud ning et see on parim aasta ta elus. Juba siis olin kindel, et tahan minna vahetusõpilaseks ning tihti valitakse vahetusmaa just riigi, mitte sealse keele järgi. Mina valisin siiski keele järgi ning olin kindel, et õpitavaks keeleks peab olema kas hiina või hispaania keel, sest neid räägitakse nii palju ning kui osata neid keeli, siis on nii palju uksi avatud. Üheks tingimuseks oli see, et vahetusriik peab olema võimalikult kaugel ning võimalikult teistsugune. Niisiis mõtlesin, et just Hiina on see, kuhu tahan minna, sest sealne kultuur, inimesed, rahvus, keel - see kõik on nii teistsugune Euroopast ning kui paljud 16.aastased Eesti tüdrukud ikka oskavad hiina keelt? Üksikud ma usun. Kuni eelmise aasta suveni olin veendunud, et lähen Hiina ehk peaaegu kaks ja pool aastat unistasin sinna minekust kuni üks päev sain kokku vahetusõpilasega, kes on käinud varem Hiinas. See kõik tundus kuidagi nii lahe ja teistsugune, kuid samas mitte minule sobivat. Kindlasti tahan hiina keele tulevikus ära õppida, kuid hakkasin kahtlema, kas tahan veeta just aasta aega seal. Siis pakkus mu isa, et läheks siis ikkagi hispaaniakeelsesse riiki ning uurides lähemalt riikide kohta, kuhu saab YFUga minna ning kus on hispaania keel, jäi silma mulle kolm riiki - Argentiina, Ecuador ja Tšiili. Kuna olin kuulnud kõige rohkem Argentiinast ja see tundus kõige "normaalsem", siis ütlesin isale ka, et tahaksin minna hoopis Argentiina. Uurisime siis isaga need kolm riiki algusest lõpuni läbi - ajalugu, SKT, pindala, elanike arv, elatustase - KÕIK, et valida sobiv riik. Istusime lihtsat ühel nädalavahetusel maha ja hakkasime uurima. Aega läks 5 tundi, aga asja sai - olin kindel, et mu vahetusriigiks peab saama Tšiili. Lugesin läbi ka Liisi Lõo raamatu "Minu Tšiili", kus ta rääkis oma vahetusaastast Tšiilis, kui oli sama vana nagu mina olen sinna minnes - 16-aastane. See, kuidas ta rääkis sealsest loodusest, inimestest ja traditsioonidest.. Wow, ma armusin sellesse riiki automaatselt, kuigi pole kordagi käinud isegi Ladina-Ameerikas, rääkimata Tšiilist. Tšiili on põhjast-lõunasse 4000 km pikk, seal on esindatud pea kõik loodusvööndid. Seal on maavärinaid, suured mäed, ilus loodus, head puuviljad, soe kliima. See kõik tundus nii minule olevat ning kuna tunnen, et vajan aastaks puhkust igapäevarutiinist, et ennast tundma õppida ning lihtsalt maailma avastada, siis see tundus perfektne riik olevat.


Mida olen pidanud siiamaani tegema, et saada vahetusõpilaseks?

Kõigepealt täitsin taotlusankeedi ära, kuhu pidin kirjutama põhiandmed endast ning riikide eelistuse. Panin eelistusse 1. Tšiili 2. Argentiina 3. Hiina. Taotlusankeedi viisin ära septembri alguses ning paar nädalat hiljem kutsuti mind valimispäevale, mis kestis 5 tundi. Valimispäeval mängisime näiteks rollimänge, kus meile anti erinevad juhtumid, mis on vahetusõpilastega vahetusaastal juhtunud ning pidime lahendama need juhtumid ära võimalikult sõbralikult. Mängisime veel erinevaid mänge, millega üritati aru saada, kas oleme õiged õpilased minemiseks ning kas oleme piisavalt valmis aasta eemal olekuks. Päeva lõpus oli kõigil eraldi intervjuu, mille käigus siis küsiti ka paar inglise keelset küsimust ning erinevaid küsimusi nt "Miks oled sa parem kandidaat kui teised, mis sind neist eristab?", "Miks tahad minna vahetusõpilaseks?", "Mis on sinu jaoks õnn?" jne. Polnud midagi hullu.. Paar päeva hiljem ehk 10.septembril sain meili, kuhu oli kirjutatud "Lugupeetud Liisa Naur, meil on hea meel Sulle teatada, et oled YFU õpilasvahetusprogrammi vastu võetud." Vot sellel momendil hakkasid õnnepisarad voolama ja see tunne oli nii hea!!! Ma ei suuda tegelikult siiani uskuda, et ma tõesti lähen nelja ja poole kuu pärast ära ning mu vahetusaasta, mida olen oodanud 2009.aastast peale, on juba niii lähedal! 

Pärast jaatava vastuse saamist kutsuti mind juba lepinguvestlusele. Lepinguvestlusele minnes ei pea olema veel oma riigis kindel, kuid mingi kujutlus võiks ikkagi olla, sest seal suunati mind juba väga hästi ning soovitati eelistusse pandud riikidest kõige rohkem Tšiilit. Lepinguvestluselt saime kohe kaasa lepingu, mis seisis mu laua peal neli päeva, sest teadsin, et sellele alla kirjutades pole mul enam taganemisteed ning kuigi see oli mu unistus olnud pea kolm aastat, tundus see siiski kõik nii ebareaalne. Pärast paari päeva võtsin kokku ja kirjutasin 11 erinevale lehele oma allkirja ning lasin seda teha ka oma vanematel. Sellega olin siis kinnitanud, et lähen vahetusõpilaseks ning nõustunud reeglitega. Mu käsi värises neid allkirju pannes, kuid samas see oli nii mõnus tunne, teada, et nüüd olen kindlalt vahetusõpilane! Sain kaasa ka rahvusvahelised failid, mida oli ikka väga palju. Võtsin hoogu, et need ära täita lausa viis kuud, alles eelmine nädal viisin kõik failid lõplikult ära (okei, ainult vaktsineerimispass on veel viimata, aga siiski). Nüüd ongi jäänud veel ainult oodata, sest rahvusvahelised failid saadetakse kohe, kui viin vaktsineerimispassi ka veel ära, Tšiili poole teele ning seal tutvub mu failidega juba Tšiili YFU, kes hakkab vastavalt mu failidele otsima sobivat pere. Olen kuulnud, et paljud vahetusõpilased saavad teada oma pere alles paar nädalat enne minekut, loodan, et mulle leitakse pere ikka varem ning saan nendega enne ka meili teel tutvuda. Igatahes olen ma juba nii ärevil, eriti kuna lugesin täna ühe tüdruku blogi, kes on samuti praegu Tšiilis vahetusõpilane ning neil praegu seal suvevaheaeg ja vägaaa soe. Uskumatu mõelda, et aasta pärast olen ise samas kohas ning saan nautida seda sooja ilma, maailmatasemel loodust ning lihtsalt võtta kõike, mis võtta annab!!

Usun, et järgmine postitus siia tuleb alles siis, kui olen teada saanud oma vahetuspere, sest praegu ei jäägi üle muud, kui lihtsalt oodata ning lõpetada ilusti põhikool ja muusikakool. Varsti on tulekul katsed, muusikakooli eksamid ning põhikooli eksamid. See aasta on tõesti väga pingeterohke olnud, kuid ausalt öeldes on mul motivatsiooni õppimiseks veel ainult sellepärast, et ma tõesti saan paari kuu pärast minema ning sinnamaani pingutan nii palju, kui suudan. Olge kõik tublid ja loodan, et saan teile peagi juba uusi uudiseid edastada! :)

Liisa,
an Estonian exchange student in Chile 2013-2014.

2 comments:

  1. Mõtlen siin, et see võis ikka awesome tunne olla, kui pärast 4 aastat tuleb see kiri, et "Õnnitleme, oled valitud!". Oeh, nii lahe!

    Jõudu sulle!

    ReplyDelete
  2. See oli tõesti awesome tunne! Olen selline inimene, kellel tulevad need "õnnepisarad" ikka väga-väga harva ja selle kirja saabudes oli üks nendest vähestest kordadest, kui õnnepisarad lihtsalt voolasid mööda põski. Raske ikka veel uskuda, et tõesti minu kord ongi käes varsti ja kolme kuu pärast lendan juba vahetusaastale, mida olen oodanud nii-nii pikka aega!

    Nii armas, ma tänan väga :)

    ReplyDelete

Note: Only a member of this blog may post a comment.