YFU reis Lõuna-Tšiilisse 3.-12.aprill 1.osa (3.-9.aprill)

3.-12.aprill on ajaperiood, mis jääb mulle igaveseks meelde. Elu parimate mälestuste top 5 kuulub see reis kohe kindlasti. 34 vahetusõpilast erinevatest riikidest (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Eesti, Leedu, Läti, Saksamaa, Ungari, Austria, USA, Hiina, Tšehhi, Prantsusmaa, Belgia = 15 erinevat riiki). Parim rahvas. Kvaliteetaeg. Alatiseks meeldejäävad mälestused ja momendid. Igaõhtused pidutsemised. Ilusad kohad. MINU TŠIILI!

Reis algas 3.aprillil YFU Tšiili kontorist kell 15.00. Õhtu enne seda, 2.aprillil, tuli Tšehhi vahetusõpilane Eliška, kes on mu hostisa õe perekonnas, minu juurde ööseks. Vaatasime poole ööni Gossip Girli ja sõime jätsi. Hommikul läksid mu kolm õde kooli, kuid meie magasime kella 11ni. See tunne oli nii hea.

3.aprillil, mis oli neljapäev, läksime kõigepealt hommikul Eliškaga väikseid sisseoste tegema. Minu koju tagasi jõudes pakkisin ruttu viimased asjad kohvrisse ning võtsime takso kodu juurest, et minna linna, kus saime kokku Leedu poisi Gustase ning Prantsuse tüdruku Dianega. Ostsime kõik Starbucksist kas kohvi või kakaod ning läksime YFU kontorisse, kus olid enamus vahetusõpilasi juba kohal, sest tulid kohale kas lennukiga või bussiga teistest linnadest juba eelmisel päeval või hommikul vara. Santiago rahvas jõudis muidugi viimasena kohale.

Legendaarne "Santiago punt" hoidmas uhkelt oma koduriigi lippu

Kontorisse jõudes olid mu emotsioonid nii laes. Nii tore oli näha üle pika aja peaaegu kõiki vahetusõpilasi, sest viimane aeg kui kõik koos olime, oli aasta alguses aasta-alguse seminaril Olmues juulis ning siiamaani olime kõik ühenduses olnud ainult interneti kaudu. 

Kvaliteet pole küll kiita, aga nii meie teekond bussis algas

Kell 17.00 väljus buss YFU kontorist ning sõitsime Lõuna-Tšiili poole terve õhtupooliku ning öö. Kuna nii paljusid polnud näinud 8 kuud, siis jätkus juttu terveks bussisõiduks. Peetsin maha mitmetunniseid vestlusi sakslaste ja taanlastega. Vahepeal tekkisid isegi suured grupid bussis, kus kõik rääkisid oma kogemustest. Nii huvitav oli kuulata, mis kõigil juhtunud on. Minu "bussipinginaaber" terve reisi aja oli Taani poiss Jonatan, kes elab nii Lõuna-Tšiilis, kui üldse võimalik on, ehk minust üle 2000 km kaugusel. Terve vahetusaasta jooksul olen temaga suhelnud whatsappis, facebookis ja skypes peaaegu igapäevaselt ning nii tore oli teda lõpuks jälle näha. Nägime ka suvevaheajal ühe korra, kui ta käis Santiagos. Igatahes gruppides jutuajamine näitas seda, et kõigi vahetusaasta on ikka nii erinev, vaatamata sellele, et oleme ühes riigis. Seetõttu kõik tulevased vahetusõpilased, kes te mu blogi loete, ärge isegi kujutage ette, et teie vahetusaasta tuleb midagi minu oma taolist. 

Hommikul kohale jõudes olid kõik nii väsinud, sest jutustasime poole ööni ning bussis magada oli raske. 

Frutillar'i nimelisse linna jõudsime bussiga hommikuks. Seal sõime hommikusööki ning läksime jalutama. Llanquihue järv, mis Frutillaris on, on Tšiili suurim järv, mis on üleni Tšiilis. Uniste peadega jalutasime varahommikul selles ilusas linnakeses ringi, tegime pilte, istusime järve ääres, rääkisime veel juttu.

Minu kallis prantslane Diane

Llanquihue jõe ääres silla peal taanlase Caroline ja sakslase Leaga

Frutillaris käisime ringi kuskil tunnikese ning jätkasime teekonda Puerto Varase poole, mis ei olnud Frutillarist väga kaugel. Puerto Varasesse jõudes tegime check in'i sealsesse hotelli ning pakkisime asjad lahti. Ma olin ühes toas prantslanna Dianega ning kahe taanlase, Caroline ja Ameliega. Olen nende kolme neiuga terve aasta jooksul suhelnud päris palju ning nii tore oli neid jälle näha. Diane elab Santiagos, mulle päris lähedal, seega temaga olen rohkem kokku puutunud, kuid Caroline ja Amelie elavad lõuna pool ning neid oli nii tore jälle näha ja veel toredam oli veeta nendega need kaks ööd Puerto Varases samas hotellitoas. Muideks Carolinega jutu sees mainides tuli välja, et tema parima sõbranna nimi Taanis on Lisa ning teadagi minu parima sõbranna nimi Eestis on Caroline. 

Mu Taani blondid, Amelie ja Caroline

Mu Carolineeeeeee

Asjad lahti pakitud, läksid kõik pesema. See tunne pärast kahte päeva bussis olemist ning siis saada duši alla.. parim. Kuskil kella 18.00 ajal läksime paari vahetusõpilasega kohvikusse, kus sõime kooki ja jõime kakod/jäätisekokteili/kohvi. Õhtul läksime pidutsema Puerto Varase kesklinna.

Esimene öö.

Siinkohal räägiksin veidikene ka Tšiilis alkoholi joomisest ja suitsetamisest. Enamus noortest suitsetavad. Mul on klassis 35 inimest ning neist kuskil 15 suitsetavad regulaarselt ja kuskil 10 ainult pidudel ning seltskonnas, mis tähendab seda, et ainult ligikaudu 10 inimest ei suitseta üldse. Kui Eestis ma pigem imestasin, kui keegi suitsetas regulaarselt, siis siin paneb rohkem imestama see, kui noor ei suitseta. Suitsupaki kättesaamine on siin ka muidugi palju kergem. Ilma koolivormita saab iga inimene osta suitsu, Eestis küsitakse alati dokumenti. 

Reisil olles sain aru, et kui olla välismaalane, siis ei küsita kuskil dokumenti. Rääkides sellest oma  Tšiili klassikaaslastega, väitsid ka nemad, et alkoholi või suitsu kätte saada pole üldse raske, kui näed üle 16-aastase moodi välja ning koolivormi pole seljas. See on ikka täitsa uskumatu. 

Järgmisel päeval käisime Osorno vulkaani juures ning teistes väga ilusates kohtades. Õhtusööki sõime hotellis ning teisel õhtul läksime randa pidutsema, tantsima ja mängima erinevaid mänge. Isegi kõige tobedamad tegevused on selle rahvaga nii vinged, et vahet pole mis me teeme, alati on lõbus. 

Järgmisel päeval läksime Tšiili ühele tuntuimale ja suurimale saarele, nimeks Chiloe. See on suuruselt Tšiili teine saar ning Lõuna-Ameerika viies. Käisime vaatamas kirikut, sõitsime paadiga majade vahel ning vaatasime linna. Kuna kõik vahetusõpilased reisile ei tulnud, kuid üks Taani vahetusõpilane elab seal, siis lootsime, et saame ka temaga kokku, kuid kahjuks aega selleks ei olnud ja saar on päris suur seega ta ei jõudnud õigeks ajaks tulla kohta, kus olime parajasti.

Majad olid Chiloes ühes piirkonnas nii armsad ja väiksed. Chiloe oli üks väga huvitav koht ning hotell, kus ööbisime, oli samuti väga ilus ja armas. See öö juhtus Tšehhi ja Soome vahetusõpilasega alkoholi tõttu midagi, mida poleks võinud juhtuda, seega sain mina alles hommikul kell 5 magama ja äratus oli 6.30. See-eest YFUs kiideti mind pärast väga palju, et aitasin neil otsida kahte tüdrukut. Üldse kõik need ööd, kus pidutsesime, jõi keegi ennast üle, kuid kuna Tšiilis on see tõesti midagi, mis pole nii hull, sest kõik noored joovad ja see on lubatud väga paljudes perekondades, siis probleeme ei tekkinud kellelgi. Uskuge mind, kui selline asi oleks toimunud aasta alguses, poleks ma jõudnud isegi ära imestada, et YFU vabatahtlikud nii vabalt suhtusid alkoholijoomisesse, kuid nüüd olen aru saanud, et see riik on lihtsalt teistsugune kui Eesti ning peod täitsa teine värk. Politsei ei kontrolli tänaval ringi käies, kas see noor, kellel on suits või alkoholipudel käes, on alaealine või mitte, sest nii kaua kuni kõik suudavad normaalselt käituda, ei ole lihtsalt probleemi. 

 Leedu-Norra-USA-Leedu-Rootsi-Eesti-Soome-USA

SANTIAGO RAHVAS!!!! (puudu on Diane)

Enam paremat ja lahedamat sõpra ei oskaks soovidagi, kui seda on Owen. Kinkisin talle kõige lahedama salli ka, et tal seal New Yorkis külm ei hakkaks talvel.

taanlane Caroline

Oi kui palju nalja sai neid pilte tehes. Kõige naljakam norrakas Knut.

Üks päev šokolaadivabrikusse minnes parkisime bussi ühe kooli ette. Kui jõudsime vabrikust tagasi, oli selles koolis käivatel õpilastel parasjagu vahetund ning kõik tulid meid akna peale uuristama ja tahtsid pilti teha. Niisiis tegime nendega pilti ning pärast kui hakkasime bussiga ära minema, saadeti meie poole läbi akna vägaaa palju õhumusisid. 

Mu kõige lähedasem sõbranna, prantslane Diane. Pole kordagi olnud olukorda, kus ta poleks mul olemas, kui teda vajan. Nii palju mälestusi selle neiuga.

Lubasid mulle suvel Eestisse külla tulla ehk armastan Euroopat, sest see nii väike!! #Eesti #Leedu

Ühel päeval käisime kuumaveeallikas. Vesi oli seal 39 kraadi ning väljas 11 kraadi sellel päeval. 

Peitsin kaamera eest.

Leedu-USA-Eesti-Hiina

See Hiina poiss keskel on üks eriline poiss. Eelmise aasta veetis ta vahetusõpilasena USAs, see aasta on ta terve aasta koos meiega Tšiilis ning augustist läheb aastaks Taani. Pärast vahetusaastat Taanis tahab minna jälle USAsse, et seal ülikooli teed alustada. Ma ei kujutaks ette oma elu niimoodi kogu aeg kodust eemal, kuid talle endale meeldib see väga ning ütleb, et tema pole üldse enam hiinlane, sest ta sealt juba nii kaua eemal olnud ja avastanud selle asemel maailma.

Norra-Taani-Eesti

Päike paistis nii hullult silma, et ei saanudki järjekordset pilti meie Santiago seltskonnaga + veel üks poiss Taanist ja tüdruk Rootsist

hahahahahah parim pilt!!

Saksamaa-Hiina-Eesti-Saksamaa-Saksamaa-USA-Norra-Tšehhi

USA-Leedu-Prantsusmaa

Reis oli megavinge ja iga õhtu sai korralikult pidutsetud. Parimad inimesed ja mälestused. Meeletult ilusad kohad. Santiagosse tagasi jõudsime 9.aprillil ning kolm päeva olid erinevad tegevused Santiagos, millest kirjutan järgmisesse postitusse, sest siinses on juba nii palju pilte ja teksti. Loodetavasti jõuan juba homme tehtud ka postituse Santiagos oldud aja kohta ning siis loodan väga et saan teile teha ühe videopostituse, et rääkida kõigest muust, mis enne ja pärast reisi toimus, sest ma olen teinud niiii paljut!

Tänasest on jäänud mul siin Tšiilis veel 2 kuud ja aeg läheb aina aina kiiremini, seega andke andeks, kui postitusi ei kirjuta eriti tihti. Ma tõesti annan endast parima. Olge aga nii kaua tublid ning järgmises postituses kirjutan Santiagos oldud aja kohta.