Aastavahetuse võtsime vastu peretuttavate juures, kus lisaks minu perele oli 3 pere veel, kõikides peredes 3 last ehk kokku 12 last majas. See oli esimene aastavahetus mu elus, kus ma ilutulestikku ei näinud, sest Santiagos lastakse kokku ainult kuskil viies kohas ilutulestikku, inimesed ise seda teha ei tohi.
Kui kell oli kuskil 00.30, tellisime õega takso ja läksime klubisse, mis oli tegelikult 23+. Ükskord läksime eneseteadmata peole, mis oli 21+, kuid ma olin ainuke, keda sisse lasti, sest siin nad vist ei oska lihtsalt mu ID kaarti lugeda. Sama oli seekord, saime kõik probleemideta sisse ja see oli kindlasti kõige meeldejäävam ja parem pidu mu elus. Eriti meeldis see mulle seetõttu, et seal oli nii palju ruumi. See oli tõesti hiiglaslik klubi. Tänu sellele oli ruumi tantsida normaalselt, kuigi inimesi oli siiski meeletult. Tantsisime hommikul kella viieni, ma oleks veel edasi lasknud, aga halbade jalanõude tõttu olid jalad tantsimisest villis ja ei pidanud enam vastu. Koju jõudes rääkisime veel Cataga kuskil tund aega juttu, naersime elu üle ja kuskil 6.30 jäime magama.
Mu kaks kõige lemmikumat tüdrukut - hostõde Cata ja parim sõbranna Antonia
Pühapäev-esmaspäev olid väikeste õdedega olemise päevad. Olime basseinis, mängisime mänge ja esimest korda siinolemise jooksul põlesin päikese tõttu veidi ära, kuigi kasutasin tugevat päikesekreemi. Samas pole ka imestada, sest möllasin tõesti väikestega mitu tundi basseinis.
Selline näeb välja mu kodubassein
Esmaspäeva õhtul läksin Antonia juurde, kus olin tänaseni. Just tulin tema juurest koju, sest olen suutnud päris haigeks jääda. Sama Antoniaga. Terve öö vähklesime mõlemad voodis, suutmata magada, sest enesetunne mõlemal nõrk. Ise arvan, et kui käisime teisipäeval väljas, siis tema juurde tagasi jalutades saime külma, sest ööd on siin tihti jahedad. Vaatamata sellele olid need päevad tema juures nii toredad.
Esmaspäeval kohale jõudes tegime popcorni ja vaatasime ühte hispaaniakeelset filmi, sest hispaania keele valikaine jaoks pidin kirjutama filmi arvustuse teisipäevaks. Teisipäeval ärgates vaatasime sarju ja hakkasime koos arvutustust tegema. Pole paha, kui kõikide emakeeleks on hispaania keel. Ilmselgelt sain arvustuse A.
Teisipäeva õhtupoolikul tuli Fernanda, üks Anto üks parimaid sõbrannasid Antonia juurde. Tellisime sushit, rääkisime juttu ja otsustasime, et õhtul võiks välja minna. Mõeldud-tehtud. Helistasime Anto teisele sõbrannale, Florenciale ka, et temagi meiega tuleks. Niisiis läksime neljakesi teisipäeval klubisse. Sinna jõudmine oli selline seiklus.
Lõpuks kohale jõudes oli rõõm nii-nii suur, kui nägin juhuslikult kolme vana kooliõde, kes olid minust vanemas klassis. Üks neist oli minu eriti hea sõbranna ja mul polnud aimugi, et võiksin teda seal näha, kuid seal ta oli.
Tantsisime kella neljani ja tagasi Anto juurde jõudsime veidi pärast nelja. Kolmapäeval ärkasime üles veidi pärast ühte, kui mu hostõde Cata Antonia juurde jõudis. Neil oli jälle klassikaline kolmapäevane basseinipäev Antonia juures, kuid olime Oweniga kokku leppinud sellel päeval YFU Tšiili kontorisse minemise.
YFU Tšiili sissetulevate õpilaste koordinaator Andres, kellega puutusime vahetusaasta jooksul ilmselt kõige rohkem kokku
Vasakult: turundusjuht Francisco, kellega käisin vahetusaasta ajal Tšiili raadiole intervjuud andmas, tema kõrval on väljaminevate õpilaste koordinaator Consuelo, kes oli sellel aastal veel vabatahtlik, kui meie seal olime, mistõttu tegi meile kõiki orientatsioone ja keda tundsime samuti hästi
Olime kontoris ikka päris pikalt, jutustasime, mis vahepeal juhtunud on ja kuulasime lugusid praeguste vahetusõpilaste kohta. Nii veider on ikka mõelda, et juba 3 aastat on meie enda vahetusaastast möödas. Justkui nii palju on muutunud, kuid samas oleks nagu kõik sama. Enne äraminekut ostsime Tšiili YFU särgid ja raamatu, kus on kirjas endiste vahetusõpilaste või nende perede mälestused vahetusaastast. Selles raamatus on ka minu mälestused kirjas. Samuti kirjutasid sinna oma kogemustest mu hostvanemad, hostõde Cata, Antonia ja klassijuhataja Maikol. Kui Eestisse tagasi jõuan, siis võin ka siia kirjutada nende mälestused sellest, kui olin veel siin vahetusõpilane.
Juhin tähelepanu paremal käel olevale käepaelale
Eile oli mu viimane õhtu Antonia juures ning kuna Anto vanem õde Isabel õpib Los Angelese ülikoolis ning täna hommikul pidi ta tagasi LAsse sõitma, siis käisime ühes itaalia restoranis söömas, kus käisime söömas Anto perega ka mu viimasel nädalavahetusel, kui olin veel siin vahetusõpilane. Kes mäletab, siis nägin selles samas restoranis tollase Tšiili jalgpallikoondise peatreenerit Jorge Sampaolit, kes oli just päev varem Brasiiliast jalgpalli maailmameistrikatelt tagasi sõitnud.
Mu 24-päevase reisi lõpuni on jäänud veel 4 päeva. Esmaspäeva hommikul hakkan tagasi Eesti poole sõitma ja teisipäeva õhtul olen kodus. Veidi tahaks juba tagasi ka tulla ja lumes sumbata. Eelkõige aga tahaks olla oma pere juures ja oma kodus, sest alati on tore ära käia, kuid veel toredam koju tagasi tulla!
