Lihavõttesaar

Ma olen reisinud oma peaaegu seitsmeteistkümne eluaasta jooksul väga palju. Mul on tohutult vedanud, et olen saanud nii palju maailma näha ning nüüd on mul võimalus aasta aega õppida tundma täiesti teistsugust riiki. Kõikidest kohtadest, mida olen külastanud, on meelde jäänud mitmeid eredaid mälestusi, kuid üks omapärasemaid ja huvitavamaid reise oli mul 23.jaanuarist 31.jaanuarini, kui käisin oma siinse perega Lihavõttesaarel.

Lihavõttesaar asub Vaikses ookeanis. See on väike saar (~164 km2), mis kuulub Tšiilile. Kõige tuntum on saar Moaide pärast. Moaid on suured kivikujud, kuid keegi ei tea, kuidas on need saarele sattunud, kuidas need on tehtud või kuidas neid on liigutatud. Saarele kõige lähedamal asub Tšiili, mis on 3700 km kaugusel ning Tahiti 4000 km kaugusel. Kohalikel on oma keel, rapa nui keel, kuid kõik räägivad loomulikult ka hispaania keelt. 

Lennukisõit sinna oli päris pikk. Sõitsime veidi üle viie tunni. Kuna olen reisinud palju ning näinud hiiglaslikke lennujaamasid, siis Eesti lennujaam on mulle alati eriti väiksena tundunud, aga see Lihavõttesaare lennujaam.. Poleks uskunudki, et nii väike lennujaam üldse eksisteerib. Lennujaamas ootas meid kohalik mees Marcelo, kes viis meid kõigepealt väiksele linnatuurile, et näidata põhitänavat ning erinevaid söögikohtasid. Pärast seda viis ta meid kohta, kus ööbisime 8 päeva. See oli nagu väike suvemaja. Marcelo rendib neid kogu aeg ning ta ise elab nende "suvemajade" kõrval.

Need 8 päeva olid nii lahedad. Kuna saar on väike ja rentisime auto, siis saime läbi käia kõik kohad, mis olid kaardi peal välja toodud kui midagi erilist ja vaatamisväärset. Nägime kõiki saarel olevaid moaisid, ookeanis hiiglaslikke kilpkonnasid, käisime Rapa Nui rahvuspargis, suurtes lainetes ujumas (SUUUURTES!!!), kalal, iga päev ookeanis ujumas, vaatamas kohaliku tantsugrupi showd, koobastes kus vanasti elati, korallide ja kilpkonnade keskel ujumas, muuseumis, hommikul kell 7 päikesetõusu vaatamas kohas, kus oli järjest 15 moaid, õhtul päikeseloojangut vaatamas kohas, kus oli 7 moaid, varahommikul külmas ookeanivees ujumas jne. See reis oli midagi nii lahedat. Lihavõttesaar on kõigist teistest kohtadest siin maakeral nii erinev, selle kultuur, inimesed, loodus, moaid, traditsioonid jnejne teeb selle koha nii huvitavaks ja eriliseks. 

Üks asi, millest tahan rääkida, on meie viimane päev saarel. See oli nii lahe! Hommikul koristasime veidi kohta kus ööbisime ning kella ühe ajal läksime Marceloga kalale. Õigemini mu hostisa ja Marcelo olid kalamehed, meie läksime jällegi ujuma. Kuna selles kohas, kus meie ujusime, kalu väga polnud, pidid nad minema teise kohta, kust said nad hiiglaslikke kalu. Pärast tegime kivide peale tule ning praadisime seal kalu. Need kalad olid parimad mida olen kunagi söönud ja see kogemus oli lihtsalt supervinge - süüa kala niimoodi kätega ise tehtud tule peal.